Autor: Tööstusuudised.ee • 7. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Henrik Välja sõnul näitab viimastel aastatel toimunud arenguhüpe, et puit on uus betoon. “Puit kannab endas ajastutepikkuseid traditsioone ning väärtuseid, samas saab seda edukalt kombineerida teiste ehitusmaterjalidega, luues ajakohase, stiilse ja tervisliku sisekliimaga ehitise. Arvestades põhjamaise puidu tugevusomadusi, on puit suurepärane valik ka kõrghoonete ehitamiseks,” lausus Välja pressiteates. Välja loodab, et puidust korrushoonete ehitamine muutub populaaremaks ka Eestis.

Puidust kortermajade ning büroohoonete ehitamine muutub maailmas üha populaarsemaks. See pakub Eesti majatehastele võimalust arendada nii ehituselementide kui ka inseneri- ja arhitektiteenuste eksporti. Ometi võiks puithoonete eksportimise kõrval ka Eestis puitu ehitusmaterjalina julgemalt kasutada. 

9.-10. novembril toimub 10. korda rahvusvaheline puitarhitektuuri ja-inseneeria konverents “Puit – homse elukeskkonna võti”, milles fookuses on puidust korrushoonete ehitamine.

Välja sõnul kerkivad maailmas üha kõrgemad puidust ehitised, mis tähendab Eesti ettevõtjatele võimalust arendada eksporti. “Metsarikka ja tugeva ehitussektoriga riigina peaksime enam tähelepanu pöörama puidu innovaatilistele kasutusviisidele, see tähendab [puidu kasutamist] nii korruselamute kui ka büroohoonete kandekonstruktsioonides,“ märkis Henrik Välja.

„Eestlaste ehitatud 14-korruseline puithoone Norras sai vaid veidi üle aasta kanda maailma kõrgeima puitehitise tiitlit, kuid on tänaseks troonilt tõugatud kanadalaste 18-korruselise elamu poolt,” selgitas Välja ning lisas, et maailmas on lahti läinud nii-öelda võistlus, kes suudab kõige kõrgema puidust korrushoone ehitada.

Puidust korrushoonete ehitamiseks on juba täna mitmeid võimalusi – näiteks ristkihtliimpuidust ning puitbetoon hübriidist konstruktsioonidel põhinevate majade ehitamine.

Konverentsi ühe peaesinejana astub üles Suurbritannia arhitekt Stefan Mannewitz, kelle silmapaistvamaks saavutuseks on Euroopa ühe esimese ristkihtliimpuidust kortermaja Bridport House projekteerimine Inglismaal. “Londoni kontekstis võimaldas antud lahenduse kasutamine lisaks keskkonnasäästule ka rahalist säästu, kuna ristkihtliimpuidust korrushoonete püstitamine on märksa kiirem. Ehitise püstitusaeg on oluline eriti suurlinna kontekstis, kus kitsastes oludes puudub võimalus ehituselementide ladustamiseks – puidust elemente see-eest saab ilma ooteajata järjest monteerida ehk elemendid lähevad ehitusplatsile saabudes koheselt käiku,” lausus Välja.

Rahvusvaheline puitarhitektuuri ja –inseneeria konverents “Puit – homse elukeskkonna võti” toimub 9.-10. novembril Kultuurikatlas.