28. oktoober 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis on kirjas tööstuse rohelises raamatus?

Tööstusrobot
Foto: Raul Mee
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kutsus poolteist aastat tagasi tööandjate katusorganisatsioonid ja tööstuste esindajad ühe laua taha, et arutada, kuidas tööstust kasvama panna. Koos töötati välja tööstuspoliitika roheline raamat. Mis seal kirjas on?

Tööstus on ajalooliselt olnud majandust käimalükkav jõud. Tööstuse innovatsioon on loonud võimalusi teiste valdkondade arenguks, aga ka võimalusi sotsiaalsete hüvede pakkumiseks.

Auru ja elektri kasutuselevõtt andis kunagi võimaluse konveiertootmiseks, mis omakorda tegi kättesaadavaks paljud kunagised luksuskaubad. Aga aurumootorite ajastust oleme jõudud aega, kus tootmine pole enam räpane, mürarikas, keskkonda saastav, haisev ja rutiinne. Tänapäeva tööstusettevõtete töökeskkond on vaikne, puhas, täis elektroonikat ja tehnoloogiat, kus pole enam vaja mitte toorest jõudu, vaid nutikat taipu.

Eestis töötab üle 100 000 inimese töötlevas tööstuses ja kaudselt annab tööstus tööd veel vähemalt samale hulgale. Suur osa Eesti ja maailma transpordist on seotud tööstusega, ka IKT lahendusi tarbib paljuski tööstus – tootmisprotsesside juhtimine, toodangu modelleerimine, tarneahela logistikasüsteemide, juhtimistarkvara tarbimine, aga ka tootega seotud või toote jaoks loodud IKT teenused.

Kust riik raha saab?

Umbes kolmveerand Eesti ekspordist annavad kaubad (tööstustoodangu), seda on kogumahus üle 12 miljardi euro aastas. Seega on enam kui selge, et tööstuse konkurentsivõimest sõltub ka Eesti majanduse käekäik. Veel kolm aastat tagasi olid tööstustoodangu mahud ja tööstuses loodud lisandväärtus kasvamas. Aga praeguseks on kasv seisma jäänud.

Miks tööstuses tootlikkus enam nii kiirelt ei kasva, vaid isegi langeb? Toodame ju samamoodi ja samasuguseid tooteid. Aga just see ongi põhjus. Eesti on odava tööjõu ja odava tootmise riigist välja kasvanud, oleme saanud kvaliteetse ja paindliku töö ja tööstuse riigiks.

Samasuguse efektiivsusega tootmisega ja samasuguseid tooteid müües ei püsi me enam konkurentsis. Meie tootmiskulud, eelkõige tööjõukulud kasvavad kiiresti. Üksikisiku vaatest pole ju see halb, palgad ju tõusevad. Paraku on selle allikaks mitte tootlikkuse kasv, vaid üleüldine töökäte puudus ja sellest tulenev palgasurve.

Küsimus on selles, et mis teeb Eesti unikaalsemaks, miks peaks keegi tahtma Eestisse tööstust rajada ja investeerida. Üks lahendusi on kindlasti see, mida on öelnud ka president Kersti Kaljulaid – majanduse laiendamine välismaale, ent see peab põhinema nutikatel toodetel ja teenustel.

Seega vajab tööstus kui majanduse mootor uut kütust, et tõrgeteta edasi töötada. See tähendab, et era- ja avalik sektor koostöös peavad pingutama lahenduste leidmiseks.

Rohelise raamatu sünd

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kutsus poolteist aastat tagasi ühe laua taha tööandjate katusorganisatsioonid ja tööstuste esindajad, et koos välja mõelda, mida teha, et tööstust kasvama panna.

Jõudsime ühiselt järeldusele, et kõigepealt peame koos kokku leppima selles, mida me saada tahame ja milliseks muutuda soovime. Seesama seltskond, kuhu kuulusid esindajad kõigist tööstusharudest, hakkas regulaarselt koos käima ning ühiselt töötati välja tööstuspoliitika roheline raamat. Pandi paika, millist kütust tööstuse mootorisse valada, et see kõige tõhusamalt töötaks ja Eesti kaugele viiks.

Kaardistati tööstuse kitsaskohad ning koguti kokku pikaajalised lahendused peatselt valitsuskabinetti jõudvasse tööstuspoliitika rohelisse raamatusse.

Tööstuspoliitika roheline raamat toob välja vajadused muudatusteks: tervikliku tööjõusüsteemi arendamine, tööstuse tellimuse sõnastamine ülikoolidele, tööstuse laialdane digitaliseerimine, tööstuse ja start-up’ide koostöö­platvormide loomine ning maavarade laiem uurimine ja kasutuselevõtt.

Neljas tööstusrevolutsioon ootab ees

Tehnoloogiliselt on tööstuses ees murrangulised ajad, tööstus asub neljanda tööstusrevolutsiooni koidikul.

Tulevikus kasutatakse tootmises rohkem automaatikat, integreeritakse IKT lahendusi nii tootmisse kui ka toodetesse ja analüüsitakse rohkem andmeid, mille põhjal tehakse otsused tootmise paremaks kasutamiseks ja/või kliendile parema kasutuskogemuse pakkumiseks, mis omakorda taandub konkurentsivõimele.

Tootmine peab olema efektiivne ja nutikas, et klientide nõudmistele vastata. Kõige olulisema suunana oleme kokku leppinud tööstuse digitaliseerimise – tootmise ja tootmisprotsesside tervikliku arendamise.

Riik peab aitama luua kompetentse, tõstma teadlikkust, looma ja rahvusvaheliselt kommunikeerima edulugusid. Eesti majandusdiplomaadid ja EASi välisesindajad on andnud märku, et lisaks Eestile hea maine loonud e-riigi lahendustele ootavad välisettevõtted ka tööstusele suunatud lahendusi ja tööstuse edulugusid.

Järgmine samm saab ja peab olema tootearendusse panustamine, kus oma väga suur osa on IKT-l, aga ka disainil ning vastavate koostöömudelite loomisel.

Pikaajalised tööstuslaenud

Tööstussektor on väga kapitalimahukas – vaja on hooneid, sisseseadet, tootmisjuhtimise tarkvara. Kui riik tahab aidata üle saada turutõrgetest, tuleb luua võimalused tööstusinvesteeringuteks.

Üldiselt pole Eestis finantseerimine või raha kättesaadavus probleem. 

Kuid turutõrge on eelkõige pikaajaliste finantsinstrumentide kättesaadavusel, mida näitab ka 2015. aastal E&Y poolt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel korraldatud finantsinstrumentide eelhindamine. Sellest tulenevalt planeerime hakata pakkuma pikaajalise tagasimaksega tööstuslaenusid, mis seni on olnud kättesaadavad peamiselt suurtele ettevõtetele.

Tööstus idude ökosüsteemi osaks

Palju on räägitud Eesti start-up’ide edulugudest, mis on loonud Eestile start-up riigi maine. Vähem oleme kuulnud näiteid tööstusettevõtete hulgast. Tähtis on, et start-up ökosüsteemi saaks integreeritud ka tööstussektor.

Vähem on vaja vastandumist ning rohkem koostööd start-up’ide ja töötleva tööstuse vahel. Samas on vaja luua ka uusi iduettevõtteid, mis kasvaksid välja tööstusest. Selleks vajaliku platvormi loomine ja sellega seotud tegevused on üheks lähiaastate eesmärgiks.

Praegu on tööstuses vabu töökohti ca 3500. Eestis on käivitunud tööjõuvajaduse seire ja oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem OSKA, mis kogub ettevõtjatelt kokku sisendi nii tulevikus vajamineva tööjõuhulga kui ka oskuste kohta ja annab info edasi õppekavade koostajatele. Tööjõuvõtjad ei tohiks samuti tunda hirmu töökoha kadumise ees.

Tõsi, tehnoloogiašokist tulenevalt võib ajutiselt töökohtade arv mõnevõrra väheneda, ent pikaajaliselt tööstusega seotud ametid muutuvad ja tekib juurde uusi. Samal ajal vaadates demograafilisi trende ja lähikümnenditel tööjõuturult lahkuvate töötajate hulka, muutub iga inimene üha väärtuslikumaks.

Paraku tähendab rahvastiku vähenemine, et kõiki vajalikke kompetentse pole piisaval määral tulevikus Eestist saada.

Seega on ülioluline, et OSKA süsteemiga seome ka elukestva õppe, aga kaasame ka välisspetsialiste valdkondades, kus kompetentsi on puudu.

Teadus rakenduslikumaks

Eesti teadlaste tasustamine on valdavalt publikatsioonide põhine, mis lihtsustatult tähendab, et mida rohkem teadusarktikleid kirjutada, seda suurem tasu.

Paraku ei lähtu selline põhimõte meie majanduse struktuurist. Selle tulemusena teadustöö vilju sageli kas ei kasutata üldse või ei rakendu nad Eestis. Teadus on liiga kaldu alusteaduse poole ja teadlased ei mõista ettevõtjate vajadusi. Seeon mündi üks tahk. 

Teine tahk on see, et sageli ei oska ettevõtjad ka ise enda probleeme kirjeldada – mida tahetakse saada, millisele probleemile lahendust leida. See küsimus pole ainult Eesti probleem, kogu Euroopa, sealhulgas eesrindlikud tööstusriigid nagu Saksamaa murravad selles osas pead.

Ühes ollakse veendunud, et teadus peab muutuma rakenduslikumaks. Turuosapooled on vaja kokku tuua. Sellise mudeli loomine, kus pädev kompetentsikeskus aitab probleemi ära kirjeldada ning seejärel leida ka sobiva teaduspartneri, on seatud üheks peamiseks tööstuspoliitika eesmärgiks.

Maapõu on rikas

Maavaradealaseid uuringuid pole Eestis ammu tehtud, ent teada on, et Eesti maapõu on rikas. Teada pole aga, kas seda rikkust on võimalik ka ilma olulise keskkonnamõjuta kaevandada, kas see on majanduslikult tasuv ja millised on parimad tehnoloogiad kaevandamiseks. Seetõttu on uuringute korraldamine väga oluline.

Kui uuringud näitavad, et kaevandamine on võimalik ja tasuv, siis saame rääkida väärtusahelate pikendamisest, mis tagaks ressursi väärindamise kohapeal töötlevas tööstuses.

Enesest mõistevalt on maavarade valdkond ka väga teadusmahukas ning annab uurimissuundasid teadusele. Näiteks praegu on märkimisväärne osa Eesti patentidest seotud just põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega, mille kompetents on Eestis maailma parim.

Lisaks eelnevale parandab maavarade kaevandamine potentsiaalselt meie transpordivõrgu tasuvust – ressurss, mis eelkõige sadamate ja raudtee osas pärast Venemaal valmis saanud suure läbilaskevõimega sadamate on alakasutatud.

Koostöö jätkub

Loodud dialoog ettevõtjatega jätkub. Era- ja avaliku sektori koostöös jätkub tööstuse kitsaskohtade lahendamine ja võimaluste realiseerimine. Oodatud tulemuseks on tõsta Eesti tööstuses loodud lisandväärtus inimese kohta 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest.

See tähendab, et ainuüksi tööstussektori otsene panus SKPsse kasvab 1,7 miljardi euro võrra. Lisandub kaudne mõju läbi tugiteenuste kasutamise. 

Autor: Rami Morel, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077