Tööstussektori kasvu veab energiatootmine

Augustis suurenes tööstuse tootmismaht 1% ning selle taga oli energeetikasektoris 49% suurem elektri- ja 9% suurem soojusetoodang. Töötleva tööstuse tootmismaht aga vähenes, samuti jätkus mäetööstuses tootmismahu tugev langus, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Elektritoodangu tugev kasv on alates juunist olnud tööstustoodangu kasvule kõige suuremaks toeks. Kuna elektritoodang suurenes augustis tarbimisest oluliselt rohkem, jäi Eesti elektri netoeksportijaks ning naaberriikidesse tarniti kodumaisest toodangust 39%. Kuigi mäetööstustoodang vähenes jätkuvalt, oli selle põhjuseks turbatootmises möödunud aasta augustis kõrgele tõusnud võrdlusbaasi mõju. Põlevkivitootmise maht aga suurenes pärast kümme kuud järjest kestnud tugevat langust. Osaliselt oli selle taga kasvanud elektritoodang. Kuigi põlevkiviõlitoodang vähenes jätkuvalt, on selle müügihindade langus taandumas.

Töötleva tööstuse tootmismaht vähenes tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 1% võrra. Korrigeerimata andmetel suurenes see aga 8%. Selline erinevus tuleneb asjaolust, et möödunud aasta augustis oli kolm tööpäeva vähem kui sel aastal. Kõige positiivsema mõjuga olid nii augustis kui ka selle aasta kaheksa kuu kokkuvõttes tootmismahu suurenemine puidu-, ehitusmaterjalide ja tekstiilitööstuses ning elektriseadmete tootmises. Seevastu,kõige enam pidurdasid töötleva tööstuse kasvu elektroonika- ja keemiatööstus.

Kui need tegevusalad töötlevast tööstusest eraldada, oleks selle tööstusharu tootmismaht kasvanud. Kuigi elektroonikatööstuses on uued tellimused näidanud juba kolm kuud järjest tugevat kasvu, ei ole see toonud kaasa tootmismahu paranemist. Seda vaatamata möödunud aasta keskel madalale langenud võrdlusbaasile. Elektroonikatööstuse tootmismahu paranemise väljavaade Eestis on muutunud oluliselt ebakindlamaks. Samas, elektroonikatoodangu ekspordi käive kasvas augustis tugevasti. Selle üks oluline põhjus on elektroonikatoodete ekspordihindade tõus.

Ekspordihindade langus on sel aastal taandunud ning augustis hinnad isegi kasvasid, kuid seni on sellest kasu saanud vähesed tegevusalad – peamiselt elektroonikatööstus, veel toiduaine- ja joogitootmine. Samuti on viimastel kuudel taandunud põlevkiviõlitoodete ekspordihindade tugev langus. Ekspordihindade langus on taandunud kiiremini kui impordihindadel, mis on parandanud tööstusettevõtete kaubandustingimusi – ehk, sisseostetud kaubad on võrreldes eksporditavate kaupadega muutumas odavamaks, millel peaks olema positiivne mõju ettevõtete bilansile. Mõistagi on tegevusalade lõikes pilt väga erinev.

Augustis suurenes töötleva tööstuse ettevõtete ekspordi käive 8%. Kuigi juulis oli langus, on ekspordi maht sel aastal tasapisi suurenenud. Ettevõtete kindlustunne on aasta teisel poolel jõudsalt paranenud. Selle taga on muu hulgas positiivsemad hinnangud uute tellimuste kohta ning ootused tootmismahu ja ekspordi paranemiseks. Samuti on sel aastal suurenenud ettevõtete investeeringud. Ettevõtete parem kindlustunne ning madalad laenuintressid peaksid toetama investeeringute kasvu jätkumist. Seda enam, et vabalt seisva kapitali osakaal on tööstuses tasapisi vähenemas.

Kuigi töötlevas tööstuses tervikuna ei ole toimunud veel selget nihet paremuse suunas, on väljavaade müügihindade languse taandumise ning tööstusettevõtete kindlustunde paranemise tõttu mõnevõrra positiivsem. Samas, ebakindlus elektroonikatootmise ümber, mis on meie üks suuremaid eksportijaid, tõmbab optimismi vähemaks. 

Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist