Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ekspert: neljas tööstusrevolutsioon muudab paljud töökohad ebavajalikuks
Ettevõtluskõrgkooli Mainor start-up ettevõtluse erialajuhi Alise Lezdina prognoosi kohaselt lõhub praegu toimuv neljas tööstusrevolutsioon traditsioonilised ärimudelid ning kõige rohkem saavad pihta valdkonnad, mis pole pikalt muutunud.
Alise Lezdina sõnul tähendab neljas tööstusrevolutsioon intelligentseid masinaid ning uusi vise seadmete ühendamiseks internetiga, analüütika kogumist ja kasutamist ning töötajate efektiivsuse tõstmist läbi tehniliste lahenduste. “Automatiseerimine ja efektiivsuse kasv mõjutab peale tööstuste ka töötajaid – palju töökohti pole enam tulevikus vajalikud ning kogu ühiskond liigub suurte muutuste suunal,” rääkis Lezdina.
“Kuigi 90 protsenti alustavatest idufirmadest lõpetab suurema kärata tegevuse, siis ülejäänud kümme protsenti pööravad paljud traditsioonilised ärisektorid pea peale. Startupid pakuvad paljudes vanades ärisektorites kaasaegsemaid, kiiremaid ja kasutajasõbralikumaid lahendusi. Tehnoloogia on juba löönud kõikuma vanad ärimudelid pankadest, turismi kui transpordini ning tulevikus on muutused järjest kiiremad ja suuremad,” lisas Lezdina.
Iduettevõtluse eksperdi sõnul saavad edukad riigid neljanda tööstusrevolutsiooni tagasipöördumatusest aru ning ei ürita moodsa majanduse uute mudelite nagu näiteks jagamismajandusega võidelda. “Mida kiiremini uusi ärimudeleid soosida ja seadustada, seda edukam on Eesti tulevik. Ka Eesti riigi plaan avada oma virtuaalreaalsusplatvorm on viimane võimalus virtuaalreaalsuse revolutsioonist mitte maha jääda,” ütles Lezdina.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alise Lezdina on pikaajaliselt töötanud Läti start-upide ühenduse Techhub Riga juhina. Praegu on ta Ettevõtluskõrgkoolis Mainor erialajuht start-up ettevõtluse programmis.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.