Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Trend energeetikas: lokaalne väiketootmine
Energeetikas on suund lokaalse väiketootmise poole, ütleb TTÜ Elektrotehnika instituuti energeetikateaduskonna vanemteadur/teadusprodekaan Argo Rosin, kes esineb 15. septembril seminar-ringsõidul Energiasäästlikud lahendused.
Suund on lokaalse väiketootmise poole, mis toob kaasa uudsete energiasalvestuse tehnoloogiate, saarestumisvõimekusega hübriidenergiasüsteemide ning intelligentsed tarbimise juhtimislahenduste kasutamise. Eelnevat toetavad infotehnoloogilised rakendused nagu näiteks virtuaalsed elektrijaamad ning muud tarbijate ja tootjate koondumist võimaldavate lahenduste väljatöötamine.
Millised on uute trendide suurimad eelised ja puudused?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uute tehnoloogiate tulekul on alati puuduseks nende kallidus. Aja möödudes ja konkureerivate tootjate tekkides see puudus enamasti kaob. Lahenduste kasutajate jaoks on eeliseks suurem paindlikkus, et reageerida juhusliku energiatootmise muutustele, misläbi tagatakse äärmuslikes olukordades ning suure osakaaluga taastuvenergiaallikatega süsteemides parem varustuskindlus.
Kuidas saab TTÜ aidata ettevõtet energialahenduse valimisel?
TTÜ-l ja tema partneritel on olemas kõik kompetentsid ja vahendid, et sobivaima energialahenduse valikuks teha vajalikud tehnoloogilised ja majanduslikud analüüsid. Samuti on TTÜ-l olemas kogemused ja taristu ka pilootseadmete ja -lahenduste väljatöötamiseks ning katsetamiseks, ning mida on mitmete siseriiklike ja rahvusvaheliste projektide raames ka rakendatud.
Kas tunnetate, et ettevõtjad on täna aina agaramalt paremaid lahendusi otsimas?
Jah, järjest rohkem ettevõtjad soovivad saada uute energiatehnoloogiate võimalustest põhjalikumat ja müüjatest neutraalsemat ülevaadet. Samas ettevõtja otsib alati lahendusi nendele probleemidele, mis kõige enam pitsitavad. Kui majandusseis on tavapärasest ebasoodsam, siis otsitakse võimalusi kulude kokkuhoiuks ja/või tulude suurendamiseks. Seega ettevõtted, kelle teenuse või toote omahind on energiahinnast enim mõjutatud, on ka suuremad huvilised.
NB! Argo Rosina pikemat intervjuud saab lugeda 21. septembril Äripäeva põhilehe vahel ilmuvast Tööstuse erilehest.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.