Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
DNB: suurte kasvuprotsentide aeg on möödanik
Kahekohaliste kasvuprotsentide korral on investeerimine alati lihtsam, ent vähemalt mõneks ajaks on see aeg Eesti majanduses möödas ning lihtsaid lahendusi ei ole, kirjutab DNB Panga tööstussektori vanem Heldi Kell.
Eesti tööstuspoliitika rohelist raamatut tutvustades rääkis ettevõtlusminister Liisa Oviir sellest, et kohaliku töötleva tööstuse lisandväärtus inimese kohta on peatunud. Ministri sõnul ootavad ees ettevõtete koostööd, tööjõu vähenemist, eksporti, tootearendust ja tootmise arendamist puudutavad väljakutsed.
Edasiviivateks muutusteks tuleb aga valmistuda. Paraku paistab, et praegu ei ole veel tööstusettevõtetes erilist elavnemist toimunud.
Ettevõtjad keerulises olukorras. Eelmine aasta oli Eesti majandusele keeruline. Mitmed olulised majandusnäitajad kasvasid oodatust vähem või tegid sootuks sammu tagasi. Nii on näiteks kaubaekspordi mahud langenud juba viimasel kolmel järjestikusel aastal ja paraku üha kiirenevas tempos.
Ettevõtjad on sattunud keerulisse olukorda, kus siseriiklikult hinnad ei tõuse, kuid tööjõukulusid tuleb konkurentsis püsimiseks samal ajal tõsta. Piiratud majandusareng ja tagasihoidlik välisnõudlus on pikka aega avaldanud mõju ka ettevõtete investeeringutele. Kõigele lisaks on tööstustoodangu mahud samuti langema hakanud.
Esimesi märke sellest, et tööjõumahukat piiratud lisandväärtusega tootmist hakatakse Eestist ära kolima, oleme eelmise kvartali jooksul juba näinud. Nüüd küsitakse palju, kuidas kirjeldatud pessimistlikuks kujunenud olukorras edasi minna ning sulgemis- ja koondamislainele enne selle kasvamist punkt panna?
Kahekohalisi kasvuprotsente enam ei näe. Selge on see, et alati on lihtsam investeerida siis, kui kogu majandus kasvab kahekohaliste protsendipunktide võrra aastas. Paraku on need ajad vähemalt mõneks ajaks Eesti majanduses möödas ning käes on terade sõkaldest eraldamise aeg. Veelgi olulisem, üles leitud terad tuleb ka uuesti idanema saada. Nagu arvata võib, siis lihtsaid lahendusi selleks pole. Küll aga saavad ettevõtted üht-teist siiski ära teha, et keerulised ajad üle elada ja oskuslikult tuleviku tarvis seeme mulda külvata.
Kuivõrd investeerimiseks vajaminevat kapitali napib, on tööstusettevõtete seisukohalt senisest veelgi olulisem uuesti üle vaadata ja mõista, kuhu üldse saab ja tasub investeerida. Tavapärasest tootmisvõimsuse suurendamisest läbi seadmetesse ja tootmishoonetesse investeerimise on küll kasu mahtude kasvatamisel ja kulude vähendamisel, kuid võib juhtuda, et king pigistab mõnel juhul hoopis näiteks toodangu edukas müügis.
Panga praktikas on tulnud ette näiteks mitmeid juhuseid, kus ettevõtte seadmepark on küll kaasajastatud, kuid erinevate tootmisprotsesside ühendamiseks on puudu transpordilüli või tootmisprotsesse planeerida aitav programm. Selleks, et see ära tabada, ei piisa alati oma tarkusest – teinekord aitab eksperdist kõrvaltvaataja pilk hoopis kiiremini uue tõuke kasvuks anda.
Metallitööstus liigub edukalt ülespoole. Fakt on see, et tootmisettevõtjad on olukorras, kus senised konkurentsieelised tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ning leida võimalusi, kuidas tootmist edasi arendada.
Hoolimata eelnevalt kirjeldatud majandustaustast on ettevõtete finantseerimisvõimalused praegu veel siiski tunduvalt mitmekesisemad kui kunagi varem. Kes on uute lahenduste otsimisele orienteeritud, see need ka varem või hiljem üles leiab.
Nii on näiteks liisinguturu maht käibe osas juba võrreldav kogu eluasemelaenude äriga ning liisingusektori areng muud pilti kõrvale jättes mõjunud ettevõtetele värskendava õhuna.
Hetkel kuum
Eriti positiivne näide on siin metallitööstuse sektor, mis rahvusvahelises tootmisahelas vaikselt ja kindlalt ülespoole rühib ning üha rohkem lisandväärtust kohapeale jätab. Eriti meeldiv on seejuures tõsiasi, et tegemist pole üksikute suurettevõtetega, vaid Eesti mõistes keskmise suurusega tegijatega, kes omavahel vaikselt ka suuremaid tellimusi jagama on hakanud.
Vanu masinaid vahetatakse välja. Tooksin lõpetuseks välja veel ühe eduloo, mis on seotud parimate aegade tasemele jõudnud tõstetehnika valdkonnaga Eestis.
Finantseerimislahenduste otsimisel ja strateegiate ümberhindamisel on sektori juhtivad ettevõtted langetanud erinevatele võimalustele tähelepanu pöörates väga tarku otsuseid. Selle tulemusel on praegu väljavahetamisel vanad masinad, mille kasutusaega on siiani erinevatel põhjustel pikendatud. Järjest on juurde tekkinud või laiendatud olemasolevaid laokomplekse ning logistikakeskuseid. Keerulises keskkonnas on võetud mõõdukaid riske, mis lühikese ajaga on end õigustanud.
Tööstussektori üksikud edulood kinnitavad, et peeglisse vaatamine ja uute võimaluste julgem kasutamine päästavad teerulli alla jäämisest. Lõpuks ei oska meist keegi prognoosida, milline võib olla järgmine valus hoop majanduskeskkonnale ning kuidas see ettevõtjat tabab. Loodusseadustele kohaselt jäävad siis ellu vaid tugevamad, uuendusmeelsemad ning julgemad.
Autor: Heldi Kell, DNB Panga tööstussektori vanem
Seotud lood
Maikol on sõitnud Ferrari ja Lamborghiniga, kuid kui ta peaks valima auto, millega tahaks päriselt iga päev sõita, eelistab ta Chevrolet Corvette C8-t. „Ta näeb välja nagu superauto ja temaga saab päriselt sõita,“ tutvustab ettevõtja oma garaažis kollektsiooni värsket pärlit. Nii mõnegi mehe lapsepõlve mudelautode kogu vingemaid eksemplare meenutav 6,2 liitrise V8 mootoriga on päris mis päris. Istu sisse, vajuta nupust käima ja naudi terviseks, kuidas sõidad kolme ja poole sekundi pärast sajaga nagu Smilersi laulus.
Enimloetud
1
4
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele