Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aina rohkem saematerjali tuleb Venemaalt
Kui kümmekond aastat tagasi tuli umbes pool saepalgist Venemaalt, siis nüüd tuleb sealt suures koguses importsaematerjali.
Saematerjali import Venemaalt on tõusuteel.
Foto: Raul Mee
Eelmisel aastal imporditi kokku 1,08 miljonit kuupmeetrit saematerjali, millest veidi üle poole ehk 51,1 protsenti tuli Venemaalt. Eriti jõudsalt on viimastel aastatel kasvanud kuuse saematerjali import Venemaalt, mullu toodi sealtpoolt Eestisse 76 protsenti kogu imporditud kuuse saematerjalist.
Venemaa saematerjali teeb atraktiivseks veidi madalam hind, põhjamaise kuusepuidu parem kvaliteet ja erinev pikkussortiment. Venemaal on siiani palju saeveskeid, kus toodetakse ka pikemat, kuuemeetrist materjali, mis leiab kasutamist näiteks ehituses.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.