Eesti ekspordi tagasilöök: 825 miljonit

Negatiivselt paistab silma hoopis 2014. aasta, kui eksport kahanes ka kannatada saanud sektoreid arvestamata. Seega, kuigi palgakulude kiire kasv on ettevõtete konkurentsivõimet aina rohkem kärpimas, siis 2015. aasta andmetel see kaubaekspordis veel laiapõhjaliselt ei kajastunud. Küll aga on muutused valdkonniti ilmselt erinevad ning täpsema hinnangu andmiseks tuleks teha sektorite kaupa üksikasjalikum analüüs. 

Eesti kaubaeksport on kahanenud juba viimased kolm aastat järjest. Kui aastatel 2013–2014 jäi vähenemine 1,5–2% piiresse, siis 2015. aastal see süvenes. 2014. aastaga võrreldes oli muutus –3,7% ehk kaupu eksporditi 454 miljoni euro võrra vähem. Ettevõtete palgakulud kasvasid sel perioodil kiiresti, kuid üleilmne hinnakasv oli aeglane ja seetõttu oli keeruline suuremaid tootmiskulusid toodangu lõpphinda kanda. See tõstatab küsimuse, et kas Eesti tooted on maailmaturu jaoks liiga kalliks muutunud ning kas seetõttu on kannatanud ettevõtete konkurentsivõime. Või peitub ekspordi vähenemise taga partnerriikide nõrk impordinõudlus, geopoliitilistest sündmustest tulenev üldine ebakindlus või veel midagi muud?

Ekspordi vähenemine muutus 2015. aastal laiemapõhjaliseks ning vaid mõne kaubarühma, näiteks mitmesuguste tööstustoodete (mööbel, kokkupandavad majad), puidutoodete ja teravilja väljavedu suurenes. Tööstustoodete eksport suurenes aastaga 11,8% ning kasv tuli eri turgudelt, suuremate partnerriikide arvestuses kahanes vaid eksport Venemaale. Puidu ja teravilja ekspordi kasv oli rohkem üksikute partnerriikide keskne. Eesti konkurentsitult suurima ekspordiartikli – masinate ja seadmete – eksport vähenes aastaga 5,9%, mineraalsete toodete eksport koguni 18%.

Masinate ja seadmete puhul moodustab üle ühe kolmandiku kogu kaubarühma ekspordist üsna kitsas tegevusharu, mis tegeleb kommunikatsioonivõrkude tugijaamade, andmete töötlemise seadmete ning muude sarnaste seadmete ja nende osade ekspordiga. 2015. aasta teisel poolel toimusid selles sektoris muutused, millega kaasnes siinse tegevuse ümberkorraldamine rahvusvahelises tootmisahelas. Paljuski sellest tingituna vähenes aasta lõpus ning ka aasta kokkuvõttes nende toodete eksport Rootsi, Soome, Venemaale ja mujale rohkem kui 15%. Ülejäänud masinate ja seadmete puhul oli eksport 2015. aastal isegi 0,4% võrra suurem kui aasta varem.

Mineraalsete toodete puhul kimbutab Eestit madal nafta hind. 2014. aasta teisel poolel langema hakanud nafta hind püsis terve eelmise aasta jooksul madal ning see raskendas põlevkivitööstuse olukorda. Kahjumlikuks muutunud tootmise tõttu suleti mitu tehast, tootmine ja eksport vähenesid ning mitusada inimest kaotasid töö. Selle aasta alguses teatati uuest koondamislainest ning kuna nafta hinna märkimisväärset tõusu ei ole niipea ette näha, pole loota ka olukorra kiiret paranemist põlevkivisektoris. Põlevkivi- ja naftasaaduste eksport vähenes eelmisel aastal Eestis tervikuna 21%, mis on ühel tasemel Euroopa Liidu keskmise näitajaga sama perioodi kohta.  

Riikidest on Eesti suuremad ekspordipartnerid olnud juba aastaid Rootsi, Soome, Läti ja Venemaa. Kuigi eksport Venemaale vähenes eelmisel aastal 35% ja Venemaa osakaal kaubaekspordis kahanes 7%le, on endiselt tegemist meie suuruselt neljanda kaubanduspartneriga. Ostujõud Venemaal vähenes, sest madala nafta hinna tõttu oli rubla aastataguse ajaga võrreldes 30–40% odavam ning aasta keskmine inflatsioon oli ligikaudu 15%. Lisaks sellele said ettevõtjad esimest korda kogu aasta vältel tunda Venemaa kehtestatud sanktsioonide mõju. Eksport Venemaale vähenes nii Soomes, Lätis kui ka Leedus ligikaudu 25–35%. Vaadates Venemaal registreeritud impordi kahanemist möödunud aasta kohta tuleb välja, et Eesti eksport riiki kahanes teiste maadega võrreldes vähem. Seetõttu ei ole alust väita, et Eesti ettevõtjad oleksid Vene turul konkurentsivõimet kaotanud enam kui teistest riikidest pärit eksportijad. 

Üksikutel turgudel, näiteks Soomes, Leedus, Hollandis, Ühendkuningriigis ja Poolas õnnestus Eesti eksportijatel 2015. aastal turuosa juurde võita (st meie ekspordi kasv oli suurem kui partnerriigi impordi kasv). Rootsis ja Lätis tuli siiski leppida turuosa vähenemisega. Rootsi puhul peab turuosa kaotust analüüsides taas viitama masinate ja seadmete ekspordile. Ligikaudu poole Rootsi-suunalisest ekspordist moodustab kommunikatsiooniseadmete ja nende osade eksport. Kui see arvutusest välja jätta, siis oli ülejäänud kaubarühmade puhul kokku tegemist ligikaudu 10% suuruse ekspordi kasvuga Rootsi, mis oleks ületanud Rootsi impordi kasvu ning tähendanuks turuosa võitmist riigis.

Autor: Kristo Aab, Eesti Panga ökonomist