Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peterson: Eestil pole odava tööjõuga enam midagi teha
Eestil ei ole odava tööga enam midagi peale hakata ja töötajaid tuleb targemalt rakendada. Igaüks, kes sihib oma äriplaani alampalgale või alla selle, töötab vastu Eesti majanduspüüdlustele, ütleb ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.
EVEA presidendi Kersti Krachti ettepanek kaotada alampalk sattus seekord taustsüsteemi, kus ettepaneku realiseerumine on vähemtõenäolisem kui kunagi varem. Kuigi EVEA president torkab inimesi väitega, nagu puuduks neil arusaam ettevõtte käibe ja palgavõimekuse seostest, kõneleb tema ettepanek hoopis kindlameelsusest eirata Eesti majanduslikku tegelikkust.
Eestil ei ole odava tööga enam midagi peale hakata. Igaüks, kes sihib oma äriplaani alampalgale või alla selle, töötab vastu Eesti majanduspüüdlustele. Jah, meie alampalk on Ida-Euroopa kõrgemaid. See on tõusnud neli aastat järjest umbes 10 protsenti aastas, ka järgmise aasta miinimum on paigas – 470 eurot.
Targemad töökohad
Eesti majanduse kitsikus seisneb selles, et palgad kasvavad, aga majandus seisab ja töökäte hulk väheneb. Ainus loogiline liigutus on rakendada inimesi targemalt – mehhaniseerida, hüljata vähetootlikke tegevusalasid, värvata töötajaid suurema potentsiaaliga ettevõtmistesse. Ärikeskkonna loomulik nõudlikkus eeldab praegu varasemast tulusamaid äriplaane. Juba ammu ei tasu pangalaenu järele minna alla miinimumpalga ideega.
Sellest räägiti pikalt ka viimastel miinimumpalga läbirääkimistel tööandjate keskliiduga. Oleme käivitamas töötukassas täiend- ja ümberõppevõimalusi veel töötavatele, aga riskirühma kuuluvatele töötajatele, et kindlustada nende sujuvam üleminek tootvamale tööle. Ametiühingud tahavad sellega kindlustada, et alampalga jätkuv tõus ei tähendaks kellelegi töökoha kadu. Enamgi, et inimesed saaksid ise oma alampalgaga töökohad hüljata ning võtta vastu paremaid ja igas mõttes targemaid töökohti.
Pikemalt loe Äripäevast.
Autor: Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele