Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ja erialaliitudel seisab ees väljakutse kaasata ka teisi riigiasutusi, sest kõik riigiasutused tööstuse rolli olulisusest ühtemoodi aru ei saa, ütleb Triin Ploompuu Eesti Masinatööstuse Liidust.

- Triin Ploompuu Eesti Masinatööstuse Liidust.
- Foto: Erakogu
„Tööstuspoliitika rohelise raamatu protsess väärib igati kiitust, sealjuures ka kaasamine. Lõpuks ometi on aru saadud, et töötleva tööstuse seisukord näitab majanduse tervist ja selle arendamisega tuleb fokusseeritult riiklikul tasandil tegeleda,“ ütleb Eesti Masinatööstuse Liidu esindaja Triin Ploompuu, kes kuulus ka ise rohelise raamatu töögruppi.
„Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil seisab koos erialaliitudega ees väga suur väljakutse kaasata ka teisi riigiasutusi, sest millegipärast tööstuse rolli olulisusest päris kõik ühtemoodi aru ei saa,“ märkis Ploompuu.
„Kui tänaseks on peamised olulised teemad tööstuse jaoks lahti kirjutatud, siis veelgi olulisem on selle elluviimine ja järjepidev arendamine. Kui tööstus on korduvalt välja ütelnud, et riik, palun ärge segage meid, siis loodame, et tööstuspoliitika ellukutsumine suudab omavahelist sidusust veidigi parendada,“ sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veel rääkis Ploompuu, et masinatööstuse tulevikuprognoosid näitavad kasvu. „Ootame, et valdkonnaüleselt suudame tegeleda kitsaskohtadega, mis seni meie ärimudeleid pärsib. Peamised probleemid on seotud kvalifitseeritud tööjõu, tootearenduse ja ekspordivõimekuse tõstmisega. Näeme küll võimalikke lahendusi, kuid selle eelduseks on tahe ja sisuline koostöö kõikide osapoolte vahel,“ sõnas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.