Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teravilja eksport kasvas hüppeliselt
Võrreldes 2014. aastaga kasvas teravilja ekspordi käive (+64%) samas tempos väljaveo mahu suurenemisega (+62%). Seda vaatamata viimaste perioodide hea saagiga kaasnenud suurele pakkumisele maailmaturul ja sellest tingitud hinnasurvele. Jõuliselt kasvanud ekspordi tõttu sai nisust peamine ja odrast tähtsuselt kolmas omamaist päritolu ekspordiartikkel.
Välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist
Mullu koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas pooleteist miljoni tonni piiri. Kuna sisetarbimine toiduks ja loomasöödana pole lähiaastatel oluliselt muutunud, on üle jäävale viljale turgusid üha jõulisemalt otsitud välismaalt. Koguseliselt ületas 2015. aastal piiri kokku 806 000 tonni teravilja. Praktiliselt kogu eksporditud teravili oli Eesti teraviljakasvatajate toodang ehk välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist. Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan. Nisu eksporti vedasid Alžeeria ja Holland, otra eksporditi suurimates kogustes Saudi Araabiasse ja Iraani.
Valdava osa välisturgudele suunatud teraviljast moodustasid nisu (58%) ja oder (35%). Aastases võrdluses suurenes kõigi olulisemate teraviljakultuuride ekspordi koguseline maht: enim kasvas rukki (+84%) ja nisu (+80%), seejärel kaera (+40%) ja odra (+39%) väljavedu. Eksporditud nisu keskmine tonnihind oli 2015. aastal 172 eurot (muutus võrreldes 2014. aastaga -1%), odral 163 eurot (+4%), kaeral 211 eurot (+11%) ja rukkil 150 eurot (-12%).
Teravilja impordi käive kahanes kolmandiku võrra
Teravilja imporditi 2015. aastal 11,2 miljoni euro väärtuses. Eelneva aastaga võrreldes kahanes impordikäive kolmandiku võrra. Kasvanud ekspordi ja langenud impordi koosmõjul paisus kaubandusbilansi ülejääk 127 miljoni euroni. Valdavalt toodi teravilja Lätist ja Leedust.
Koguseliselt imporditi mullu teravilja 56 600 tonni, 42% vähem kui 2014. aastal. Langus toimus enamikes kaubagruppides. Kui näiteks tunamullu toodi otra sisse 42 000 tonni, siis 2015. aastal imporditi otra vaid pisut üle 7000 tonni. Imporditud odra keskmine tonnihind oli eelneva aastaga võrreldes aga kasvanud viiendiku, küündides 187 euroni. Maisiterasid toodi Eestisse 15 000 tonni (muutus võrreldes 2014. aastaga -46%) ja rukist 12 000 tonni (-45%), tonnihindadega vastavalt 217 (+11%) ja 166 (+7%) eurot.
Vastupidises suunas liikus vaid nisu import. Nisu toodi mullu sisse 18 100 tonni keskmise tonnihinnaga 176 eurot. Aastases võrdluses suurenes nisu import viis korda. Kuigi tugevat hüpet numbrites põhjendab osati ka tunamullune madal baas, tõusis kasvanud impordikoguste tõttu nisu peamiseks impordiartikliks teravilja kaubagrupis.
Marie Allikmaa,
kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse peaspetsialist
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
4
5
6
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele