Swedbank: käibekasvu prognoosib 60% tööstusettevõtetest

„Toiduainetetööstust on mõjutanud Vene ekspordipiirangud, ka elektroonika on vähenenud. Kui need sektorid välja jätta, siis teistes sektorites on eksport isegi kasvanud,“ märkis ta.

„Kõige enam ongi vähenenud eksport Venemaale. Me oleme Venemaa tõttu kaotanud palju ekspordimahtu. Meid ei mõjuta ainult majanduspiirangud, vaid ka Venemaa enda reaalne majandusolukord, samuti rubla kurss,“ selgitas ta.

Sihiks on ka Hiina. Samas on Kirsimäe sõnul Eesti ekspordigeograafia laienev ja ettevõtted vaatavad aina enam uute turgude poole. „Kui eelmisel aastal joonistus välja, et uus turg, kuhu minnakse, on Saksamaa, siis nüüd joonistus uue turuna välja Rootsi. Samas ka Saksamaa on endiselt oluline,“ jätkas ta ja lisas, et Rootsi plaanivad eksportida mitmed sektorid. Näiteks ehitusmaterjalide tööstus, mööblitööstus ja puidutööstus.

„Samas on fookus Soomelt pigem ära liikumas, sest tegelikult Rootsi pakub täna märksa rohkem võimalusi. Ka Norra on väga selgelt pildil, näiteks peale puidutööstuse on ka teised sektorid sellele turule vaatamas,“ rääkis ta.

Kirsimäe sõnul tõuseb huvi ka Saksamaa vastu. „Päris paljud ettevõtted on plaaninud lisaks Taani, Suurbritannia ja Läti turgudele minna ning 7% vastanutest ütlesid, et nemad tegelevad aktiivselt ka Hiina turuga.“

Kirsimäe tõi oma ettekandes veel välja, et Eesti ettevõtetel on võrreldes lõunanaabritega olemas eelised Skandinaaviasse eksportimiseks. „Meil on hea asukoht ja me oskame müüa Skandinaaviasse,“ märkis ta. 

Täna Tallinna Lennujaamas toimunud Transpordi müügihommikul arutati võimalusi, kuidas rohkem müüa.