Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: kange alkoholi deklareerimise vähenemine oli prognoositud
Rahandusministeeriumi andmetel laekus alkoholiaktsiisi möödunud aastal prognoositust vähem. Kuigi kange alkoholi deklareerimise vähenemine oli teada, tuli see prognoositust siiski suurem.
„Kange alkoholi deklareeritud koguste vähenemine oli prognoositud, kuna nõudluse kahanemist hinnatõusu tõttu võis ette näha. Vähenemine osutus rahandusministeeriumi oodatust mõnevõrra suuremaks. Võib eeldada ka lihtsalt tarbimise vähenemist, mis on alkoholipoliitika üks eesmärke,“ selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu teemaveebile Tööstusuudised.ee.
„Alkoholiaktsiisi laekumist mõjutasid ka aktsiisitõusu eel soetatud varud, mille kogused aastati on erinenud. Kui võrrelda viimase 14 kuu laekumisi sellele eelneva 14 kuuga ehk varud elimineerida, siis on aktsiisi laekumine kangelt alkoholilt siiski kasvanud ligikaudu 5 protsendi võrra,“ ütles Heinapuu.
Ta lisas, et arvestades piiriülest kaubandust, mõjutab alkoholiaktsiisi laekumist Eestis olulisel määral ka Soome majanduse tervis, mis muu hulgas mõjutab turistide arvu Eestis ning alkoholi müüki neile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Peame arvestama ka Venemaa rubla odavnemisega. Viinahinnad meil ja Venemaal, mis varem on olnud üsna sarnasel tasemel, on taas kasvatanud omavahelise lõhe üpriski suureks. Venemaal algab pooleliitrise pudeli viina hind kehtivat valuutavahetuse kurssi arvestades 2.70 eurost,“ sõnas Heinapuu.
AS Liviko juhtis eile saadetud teates tähelepanu, et kange alkoholi pealt laekus aktsiisi 2015. aastal 137 miljonit eurot, mis on 2014. aasta laekumisega võrreldes seitsme miljoni euro võrra vähem. Kokku jäi riigil saamata 18 miljonit eurot.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.