Alkoholiaktsiisi 15% tõstmine oodatud tulemust ei toonud

Rahandusministeeriumi andmetel laekus 2015. aasta alkoholiaktsiisi 222 miljonit eurot, mis on vaid 92,5 protsenti planeeritud 240 miljonist eurost – saamata jäi 18 miljonit eurot.

Kange alkoholi pealt laekus 15protsendilise aktsiisitõusu tagajärjel eeldatava kasvu asemel 4,9 protsenti vähem aktsiisi kui 2014. aastal, mis on seitse miljonit eurot vähem.

„Tegemist on meie valitsemiskultuurile tüüpilise soovide ja tegelikkuse vastuoluga. Ennaktempos aktsiiside tõusud võeti vastu mehaaniliselt, katteallikana lubadustele, mida valitsuse moodustamisel jagati. Tootjatena nägime kohe, et selline kunstlik plaan raha juurde saamiseks ei tööta, vaid kahjustab ka oluliselt majandust ning hoiatasime selle eest. Kahjuks ei käsitle valitsus ettevõtjaid Eesti majandusruumis partneritena, vaid peab normaalseks dikteerida äkkotsuseid tootjatele, kelle toodete müügihinnast 85 protsenti on riigimaksud,“ ütles AS Liviko juhataja Janek Kalvi pressiteates.

Tema sõnul ei ole alkoholipoliitika nime all viljeldaval lauspopulismil midagi tegemist tervisekaitseliste eesmärkidega, sest need meetmed ei vähenda absoluutalkoholi tarbimist vaid suunavad raha riigist välja – antud juhul madalamate aktsiisidega Lätti ning makse üldse mitte maksva organiseeritud kuritegevuse sfääri.

Kõrgeima aktsiisisimääraga maksustatud kange alkoholi aktsiis moodustas eelmisel aastal 61,7 protsenti kogu alkoholiaktsiisist ning 15protsendlilise aktsiisitõusu mõjul eelduslikult kasvama pidanud aktsiisi laekumine hoopis vähenes 4,9 protsenti. Kange alkoholi pealt laekus aktsiisi 2015. aastal 137 miljonit eurot, mis on 2014. aasta laekumisega võrreldes seitsme miljoni euro võrra vähem.

Ootuspärase maksupanuse andis vein, mille müük aktsiisitõusu mõjul ei vähenenud, vaid kasvas aktsiisitõusu mahus. Veinilt laekus mullu alkoholiaktsiisi 20 miljonit eurot ehk 15,4 protsenti enam kui 2014. aastal. Samas laekus õllelt alkoholiaktsiisi 48 miljonit, mis on 12,2 protsenti enam kui 2014. aastal.