Riigi 70,5-miljoniline panus kaugküttesüsteemidesse muudab soojatootmise tõhusamaks

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal allkirjastas Eesti kaugküttesektori renoveerimiseks mõeldud investeeringute toetuse mahuga 70,5 miljonit eurot, et langetada soojuse hinda ning eelistada Eesti taastuvtooret.

Michali sõnul toetab riik nii katlamajade kui kaugküttevõrkude uuendamiseks tehtavaid investeeringuid, samuti saavad toetust ka uued kaugküttevõrguga liitujad. „Meie plaan on tõsta soojuse tootmise ja jaotamise tõhusust, mille tulemusena langeb tarbijatel soojuse hind. Katlamajade renoveerimisel on rahaliselt mõistlik eelistada kohalikke odavamaid kütuseid - hakkepuitu ja turvast. Taastuvtoore on vähem mõjutatud välistest hinnakõikumistest ning loob töökohti ning tulu Eesti metsasektorile,“ ütles Michal.

Toetuse taotleja saab olla soojusettevõtja või kohalik omavalitsus, olenevalt, kes piirkonnas kaugkütteteenust pakub. Üheks põhiliseks tingimuseks toetuse saamisel on soojusmajanduse arengukava olemasolu, milles on eelnevalt analüüsitud kaugkütte jätkamise majanduslikku mõttekust.

Tänapäevase puidu või turba katelseadmega ja renoveeritud soojusvõrguga, mille kadu ei ole suurem kui 10 protsenti, on võimalik tarbijale müüa soojusenergiat maksumusega alates 58 eurot/MWh koos käibemaksuga. Seejuures on kaugkütte keskmine piirhind Eestis 72 eurot/MWh.  Eesti 230 võrgupiirkonnast on 95 võrgupiirkonnas piirhind üle keskmise, kõrgeim hind küündib 105 euroni MWh eest.

Taotlusi hakkab vastu võtma ja hindama Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Esimene voor avatakse veebruaris ning planeeritud on aastas teha kuni 2 vooru. Taotleja omaosalus peab olema vähemalt 50 protsenti investeeringust.

Kaugküttesüsteemide renoveerimist rahastab riik Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Soojustorustiku renoveerimiseks on ette nähtud 27 500 000 eurot ning kaugküttekatelde renoveerimiseks 43 000 000 eurot.