Ehkki väiksuse tõttu on Eesti tööstusel raske konkureerida plastitööstusgigantidega, on meie konkurentsieeliseks kiirus ja paindlikkus.

- Eesti Plastitööstuse Liidu juhatuse esimees Ivar Viira.
- Foto: Raul Mee
Eesti plastitööstuse trumbiks on väikepartiid ja kiire tarne. Kui hiinlased toodavad masspartiisid, siis nišitooteid on mõttekam väikeriigist tellida, kirjutab 3. detsembri Äripäev tööstuse rubriigis.
Eesti plastitööstusel on sajandipikkune ajalugu – kaseiinist nööpe ja kamme hakati valmistama juba tsaariaja lõpuaastatel. Praegu tegutseb plastisektoris paarsada ettevõtet, kelle toodangust suurem osa läheb ekspordiks.
Kui Albert Laretei rajas 1918. aastal Tartusse kammitööstuse, oskas ta vaevalt arvata, et sajand hiljem on tema pisikesest ärist välja kasvanud Baltimaade üks juhtivaid kilepakenditootjaid. Aga just seda 26miljonilise aastakäibega AS Estiko-Plastar on.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtte juhataja Triin Anette Kaasiku sõnul on ettevõte tõenäoliselt turuliider trükitud termokilede segmendis (jookide multipakkide ümber kasutatav kile) ja ehk ka toidutööstuses trükitud laminaatide osas.
Plastprofiile tootev OÜ ATI Profiil on hea näide plastitööstusest, mis vaatamata väiksusele suudab edukalt tegutseda. Vähem kui kümnele inimesele tööd pakkuva ettevõtte aastakäive on 250 000 eurot ning firma põhiklientuur asub peaasjalikult Eestis.
Ettevõtte tegevjuhi ja Eesti Plastitööstuse Liidu juhatuse esimehe Ivar Viira sõnul on nende firmas täisautomaatsed seadmed, mistõttu ka töötajate arv pole ülemäära suur.
Autor: Sander Silm
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
4 võimalust majanduse kasvatamiseks