Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poliitilised sündmused on Eesti toidutööstusele palju probleeme tekitanud
„Ei ole saladus, et toiduainetetööstus on kohaliku turu keskne ehk peame varustama oma inimesed ja siis vaatama, kuidas on ekspordiga. Enamik tarbijaid hindab kodumaal toodetut,“ ütles Eesti Toiduainetetööstuse Liidu volikogu esimees ja Salvest AS-i nõukogu esimees Veljo Ipits konverentsil Tööstuse Äriplaan 2016.
„Eesti rahvaarv kahjuks näitab vähenemise märki, kuigi see pole drastiliselt suur aastani 2050. Teine probleem on väljaränne ja mitte ainult loomulike surmade tõttu. Välja rändab meil ettevõtlik, tubli ja töökas osa rahvast, kes oleks toiduainetetööstusele hea tarbija,“ lisas Ipits.
Oma ettekandes tõi Ipits välja ka keskmise palga, mis on oluline ka toidutööstusele. „Kui keskmine palk kasvab, siis suur osa sellest kulub toiduainetele. Meid puudutab ka madalama palga teenijate palgatõus,“ märkis liidu volikogu esimees.
Ostukorvi maksumus Ipitsa sõnul viimase viie aasta jooksul oluliselt muutunud ei ole. „Toiduainete hinnad on püsinud enam-vähem samal tasemel,“ märkis ta.
Ipits rääkis veel, et toidutööstus toodab 16 protsenti töötleva tööstuse toodangust ja sektoris töötab 14 protsenti töötleva tööstuse hõivatutest. „Me ei ole väga kasumlik tootmissektor. Käibed on suured, aga kasumit saame suhteliselt vähe, 6 protsenti,“ sõnas ta.
„Tööga hõivatute arv on toidutööstuses kasvanud. Tööjõukulud, nagu ka teistes sektorites, on toidutööstuses suure surve all. Kui kasumiprotsent on suhteliselt väike, siis võite arvata, mida tähendab 5-protsendine tööjõukulu kasv aastas,“ ütles Ipits.
Uute turgude leidmine pole kerge. „Eesti ekspordib 35 protsenti toiduainetetööstuse toodangust, see on aastatega kasvanud, kuid kindlasti tahame, et see oleks veel suurem,“ ütles Ipits. Ta lisas, et viimase aja poliitilised sündmused on tekitanud palju probleeme. „Turud on ära langenud ja uute turgude leidmine pole kerge,“ sõnas ta.
Ipits rääkis veel, et toidu- ja joogitööstuse aastane investeeringute maht on 60-80 miljonit eurot. „2015. aastal on vaja teha 65 miljoni euro eest investeeringuid, praeguseks on tehtud 22 miljonit. Olulisem põhjus on see, et töösturitel pole praeguste äralangenud turgude tõttu usku järgmiste aastate headusesse,“ ütles Ipits.
„Kuid 22 miljoni tasemele investeeringud ei jää. Need, kes täna investeerivad, võivad 2-3 aasta pärast olla need, kes vilju lõikavad. Uutesse tehnoloogiatesse investeerimine on äärmiselt vajalik,“ ütles ta.
Ipitsa sõnul on vähese usu põhjus seegi, et toidutööstus on üks nendest harudest, mida riikides ühel või teisel määral toetatakse.
Täna toimub Äripäeva tööstusuudiste konverents "Tööstuse Äriplaan 2016", mis abistab sektori ettevõtteid järgmise aasta planeerimisel.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele