Üheksa kuu kokkuvõttes oli taastuvenergia osakaal 16,2 protsenti, mis ületab eelmise aasta sama perioodi tulemust kahe protsendi võrra.
Tuuleenergia moodustas kolmanda kvartali taastuvenergia kogutoodangust 39 protsenti ning tuulest toodetud elektri kogus – 108 gigavatt-tundi – on ligikaudu sama suur kui aasta tagasi. Tuuleenergiale maksis Elering toetusi 5,2 miljonit eurot, mis on seitse protsenti enam kui eelmise aasta samal perioodil. Kogu toodetud tuuleenergiast sai kolmandas kvartalis toetust ligikaudu 89 protsenti.
Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas kolmandas kvartalis 60 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti juulist septembrini elektrit 167 gigavatt-tundi elektrit. Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust kvartali jooksul 7,8 miljonit eurot.
Hüdroenergiast toodeti elektrienergiat tänavu kolmandas kvartalis kaks gigavatt-tundi ja toetusteks kulus 58 000 eurot.
Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv on eelmise aasta sügisega võrreldes kasvanud kaks korda ja ületas 400 piiri. Kolmandas kvartalis päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus oli kokku 648 megavatt-tundi, mis on 2,5 korda enam kui aasta tagasi. Kuna eeldatavalt tarbivad enamuse toodetud päikeseenergiast mikrotootjad ise kohapeal ära, on päikesepaneelide abil toodetud elektri üldkogus toetust saanud kogusest hinnanguliselt 4-5 korda suurem.
Kokku maksis Elering kolmandas kvartalis taastuvenergia toetust 245 gigavatt-tunni elektrienergia eest summas 13,1 miljonit eurot. Rahalises arvestuses kasvas taastuvenergia toetuste summa möödunud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kolm protsenti.
Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu kolmandas kvartalis toetusi veidi enam kui eelmise aasta samal ajal – 540 000 eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodeti elektrienergiat 17 gigavatt-tundi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.