Eesti Kvaliteediühingu juhatuse esimees Tiia Tammaru kirjutab, miks annab tarneahela- ja kvaliteedijuhtimise ühendamine konkurentsieelise.
Globaalses konkurentsis ei võistle omavahel juba ammu ettevõtted, vaid tarneahelad. Seetõttu püüavad ettevõtted integreerida omavahel nii terviklikku kvaliteedijuhtimist kui ka tarneahelate juhtimist.
Edukus sõltub paljudest asjaoludestTipptasemel kvaliteedi saavutamiseks ei piisa vaid tõhusast kontrollisüsteemist. Kvaliteet tuleb tootesse sisse ehitada, alustades kliendivajaduste tundmaõppimisest ja tulevikuvajaduste aimamisest ning disainist ja pidades järjest enam silmas ka ühiskonna ja teiste huvipoolte ootusi ning vajadusi. Viimastel aastatel räägitakse palju ja püütakse ka Eestis rakendada horisontaalset, protsessiloogikast lähtuvat juhtimist, mis keskendub vaid väärtust loovatele tegevustele. See eeldab ka mõtlemise muutmist, loobumist traditsioonilisest funktsionaalsest lähenemisest ja isoleeritud “silotornide” juhtimisest. Ettevõtte siseste müüride lõhkumise vajadustest rääkis juba kaasaegse kvaliteedijuhtimise üks aluspanija W. Edwards Deming.
Klientidele lisandväärtuse loomine tuleviku loomine võimekuse arendamine ja innovatsiooni soodustamine, inspirieeriv ja vastutustundlik  eestvedamine (kiire ja paindlik ehk väle ja sale) juhtimine talendi abil edu saavutamine tulemuste saavutamine ja hoidmine
Jätkusuutliku
Organisatsiooni
Loovuse
Visiooniga
Agiilne
Inimeste
Väljapaistvate
 
PANE TÄHELE
Mida teevad suurepärased organisatsioonid edukate tarnijasuhete juhtimiseks
Segmenteerivad oma partnereid ja tarnijaid, juhindudes organisatsiooni strateegiast, ning loovad efektiivseks koostööks poliitikad ja protsessid.
Loovad partnerite ja tarnijatega vastastikul usaldusel, austusel ja avatusel põhinevaid pikaajalisi suhteid.
Tagavad, et nende partnerid ja tarnijad tegutsevad kooskõlas organisatsiooni strateegiate ja väärtustega.
Loovad asjakohaseid võrgustikke, mis võimaldavad kindlaks määrata potentsiaalseid partnerlusi tugevdamaks oma suutlikkust ja huvipooltele väärtuse loomise võimekust.
Teevad partneritega koostööd vastastikuse kasu ja huvipooltele suurema väärtuse loomise eesmärgil, toetades üksteist ressursside ja teadmusega.
Juhivad “end to end” protsesse, sealhulgas protsesse, mis ületavad organisatsiooni piire.
Püüdlevad innovatsiooni ja klientidele väärtuse loomise poole, kaasates vajadusel huvipooli uute ja innovaatiliste toodete ja teenuste arendusse.
Kasutavad turu-uuringuid, kliendiküsitlusi ja teisi tagasiside vorme toote- ja teenuseportfellis vajalike muudatuste kindlakstegemiseks. Arendavad oma portfooliot olemasolevate ja potentsiaalsete klientide muutuvatele vajadustele vastavalt.
Kavandavad oma toote- ja teenuste portfelli ning haldavad aktiivselt toote kogu elutsüklit vastutustundlikul moel.
 
Eesti juhtidel raske mõista kvaliteedijuhtimist tarneahelasTallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudis tehtud magistritöös selgus, et kvaliteedijuhtimine tarneahelas on Eesti ettevõtete juhtidele raskesti mõistetav teema.
Tänavu kevadel viis TTÜ logistikainstituudis Age Laanemets oma magistritöös “Kvaliteedijuhtimine tarneahelates” läbi uuringu Eesti üle 5aastaste ettevõtete hulgas. Tulemused näitasid, et kvaliteedijuhtimine tarneahelates on ka juba jätkusuutlikkust tõestanud ettevõtetes juhtimisotsuseid vastu võtvatele isikutele võõras ning kohati raskesti mõistetav teema. Laanemets tõi välja 4 olulisemat probleemset teemat.
1. Üldine juhtimisvõimekus. Juhtimisele ei läheneta terviklikult, strateegiline juhtimine (planeerimine) ja strateegilised partnerlussuhted on nõrgad. Vähesel määral tegeletakse standardipõhise vastavushindamisega. Täiuslikkusmudelitest ei ole teadlikud (või ei kavatse kasutada) 88% vastajatest, kuigi ligi pooled (47%) soovisid teada saada, kuhu oma ettevõttes suunata parendustegevuste fookus. Ei nähta seost vastavus- või enesehindamise ja parendusvõimaluste kindlakstegemise vahel. Pidev parendamine ja võrdlusanalüüs on üldiselt olulised (nt lean’i põhimõtteid kasutab või kavatseb kasutada 45% vastajatest), kuid sellega tegelemine ei ole seotud ühtsesse juhtimisraamistikku, tulemusi ei mõõdeta. Strateegilist juhtimist kasutab 46% vastanutest.
2. Kliendikesksus. Valdavat osa ettevõtetest juhitakse väga kliendikeskselt. Kliendikeskne mõtteviis on enim väärtustatud juhtimispõhimõte 45% uuringus osaleja jaoks. Klientide rahulolu ja lojaalsus on tähtsam kui äripartnerite või töötajate lojaalsus. Enim mõõdetakse klientidega seonduvat – 78% toote/teenuse kvaliteeti ning 76% kliendi rahulolu. Vaid 10% küsitletute jaoks on oluline kõikide tarneahela liikmete rahulolu saavutamine, kuigi strateegilisi partnerlussuhteid praktiseerib 54% küsitletutest.
3. Kvaliteet. Toote/teenuse kvaliteeti väärtustatakse enam kui ettevõtte juhtimise kvaliteeti. Teadlikkus protsessijuhtimise tööriistadest on vähene, enese- ja/või vastavushindamise meetodeid ei tunta, väärtustata ega seostata tervikliku juhtimisega. 49% vastanutest hindab oma konkurentsivõimet eelkõige turuosa põhjal, 39% peamiselt kvaliteedi alusel.
4. Inimene. Kõige väljakutsuvamaks juhtimispõhimõtteks valiti “Inimeste talendi abil edu saavutamine”. Organisatsioonilist teadmust ei juhita ja seda ei peeta oluliseks. Lisaks põhjustavad EFQMi mudeli põhiprintsiipide järgimisel kõige enam raskusi ettevõtte sotsiaalne vastutus, agiilne ehk väle juhtimine, loovuse ja innovatsiooni soodustamine, visiooniga, inspireeriv ja vastutustundlik eestvedamine ning õnnestumine.
 
Tarneahela auditeerimisest ja ostustrateegiatest kuuleb lähemalt tänavusel Logistika Aastakonverentsil (18. november) ja Ostujuhtimise Aastakonverentsil (19. novembril).
Autor: Tiia Tammaru

Seotud lood

Uudised
  • 21.09.15, 16:48
Tarnija leidmine välisriigist konkurentsieeliseks
Kui protsessid konkureeriva ettevõttega on sarnased, masinate efektiivsus maksimumil ja töötajad koolitatud, tekib küsimus, mida veel teha, et olla parim. Vastus võib peituda tarneahelas.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 12:06
Gaas kallineb taas: kohalik põlevkiviõli pakub tööstusele soodsamat alternatiivi olemasolevas katlamajas
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele