Aidu Tuulepark juhatuse esimees Andres Sõnajalg allkirjastas Lüganuse vallavanemaga hoonestusõiguse võõrandamise lepingu, et alustada Baltikumi suurima tuulepargi ehitust.
Lüganuse vallavanem Viktor Rauam kinnitas, et valla jaoks tegemist väga olulise projektiga, mis võimaldab endised karjääri alad võtta valla huvides uuesti kasutusele. Ettevalmistused Ida-Virumaal asuva endise Aidu karjääri korrastatud alade kasutusele võtmiseks tuulepargina on kestnud juba kaheksa aastat.
Aidu karjääri aladele hakkab kerkima Baltikumi suurim tuuleelektrijaam koguvõimsusega 100 MW. „Tegemist on esimese „Made in Estonia“ tuuleelektrijaamaga maailmas. Tuulikud toodab Eesti ettevõtte Eleon AS ja Eestis on loodud nii kasutatav tehnoloogia, samuti toodetakse oluline osa tuulikukomponentidest,“ ütles Andres Sõnajalg. Ta lisas, et rajatavad uue põlvkonna tuulikud on projekteeritud Aidu tuuletingimusi silmas pidades ning lubavad väga häid efektiivsusnäitajaid.
Kokku püstitatakse 30 suurt, kolmemegavatist Eleoni uue põlvkonna tuulikut. Eleoni tuulikute torni kõrgus on 135 meetrit ja rootori diameeter 120 meetrit. Tuuleelektrijaama rajamine on jaotatud kolme etappi ja esimesed tuulikud saavad püsti 2016. aastal. Investeeringu suurus kokku on 165 miljonit eurot. Esimese etapi finantseerijateks on UniCredit Leasing ja Krediidipank.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sõnajala kinnitusel saab Aidu tuulepargist mastaapne referentspark, mis toetab Eestis toodetud Eleon tüüpi elektrituulikute eksporti teistesse riikidesse ja on seetõttu oluline verstapost nii suurte elektrituulikute tootmisele kui tööstusharu käivitamisele Eestis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
AS E-Profiil ja vendadele Sõnajalgadele kuuluv tuulikutootja AS Eleon sõlmisid täna lepingu tuulikute generaatorite komponentide tootmiseks E-Profiili tehases. Vaata ka pilte.
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?