Töötleva tööstuse tootjahinnad kolme aasta madalaimal tasemel

Statistikaameti andmetel langesid töötleva tööstuse tootjahinnad Eestis aprillis keskmiselt 0,8 protsenti, eelmise aasta aprilliga võrreldes olid hinnad 1,9 protsenti madalamad.

Suurematest sektoritest on endiselt tugevas languses toiduainete tööstuse tootjahinnad, kus alamsektoritest on piimatööstuse toodang odavnenud aastaga kuus protsenti ja kalatööstuse toodang 8,7 protsenti. Lisaks on langus suurem keemiatööstuses ja puidutööstuses, kus hinnad kahanesid aastaga vastavalt 3,2 ja 2,1 protsenti. Hindade tõusuga paistab silma paberitööstus, kus on nõudlus toodangu järgi mõnevõrra tugevam, mistõttu eelmise aasta aprilliga võrreldes olid hinnad 5,7 protsenti kõrgemad.

Ettevõtjate ootustes pole viimastel kuudel olulisi muutusi toimunud. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal ootas aprillis ligi 80 protsenti küsitletud tööstusettevõtjatest müügihindade stabiilsust lähikuudeks, ülejäänute seas olid kerges ülekaalus need, kes ootasid hindade langust. Hindade edasist alanemist peetakse jätkuvalt tõenäolisemaks puidutööstuses, ehitusmaterjalide tootmises, metallitööstuses ja elektroonikatööstuses. Teistes tööstusharudes selget hindade liikumist ühes või teises suunas välja ei joonistu.

Ekspordi- ja impordihinnad olid aastases võrdluses aprillis langustrendil. Maailmamajanduse halvenemise tingimustes hoiavad ettevõtted eksportkaupade hinnad konkurentsivõimelistena. See kajastub aastases võrdluses ekspordihindade languses 3,4 ja kuises võrdluses 0,2 protsenti. Impordihinnad langesid aastaga keskmiselt 2 protsenti ja olid selle aasta märtsist 1,2 protsenti suuremad.

Aastaga on enim langenud naftatoodete ekspordihinnad (-21,2 protsenti), mille taga on maailmaturu hindade langus. Samuti on suur kukkumine (8,3 protsenti) toimunud arvutite ja elektroonikaseadmete väljaveohindades. Kiireim ekspordihindade tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli turbatootmises.

Aastases võrdluses tõusid tekstiil- ja rõivatoodete sisseveohinnad vastavalt 10,4 ja 7,7 protsenti. Aastaga on enim langenud naftatoodete impordihinnad, mis kahanesid 15,6 protsenti. Jätkuvalt on langustrendil loomsete toodete ja puittoodete sisseveohinnad.