Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taastuvenergia moodustas 17,3 protsenti elektri kogutarbimisest
Eesti on võtnud eesmärgiks katta 2015. aastal taastuvenergiaga 13,2 protsenti elektri sisemaisest kogutarbimisest ning aastaks 2020 peab taastuvenergia osakaal jõudma 17,6 protsendini.
Kokku toodeti tänavu esimeses kvartalis taastuvenergiat 439 gigavatt-tundi ning toodang kasvas veerandi võrra võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga.
Tuuleenergia moodustas kvartali taastuvenergia kogutoodangust 53 protsenti ning eelkõige jaanuari ja veebruari toodangu toel kasvas esimese kvartali tuuleenergia tootmismaht aastataguse ajaga võrreldes 43 protsendi võrra 232 gigavatt-tunnini. Kasvu soodustas tuuline aasta algus. Mõõtmised Pakri poolsaarel ja Virtsus näitasid ööpäeva keskmise tuulekiiruse kasvu kolmandiku võrra. Tuuleenergia eest maksti kolme kuuga toetusi 10,6 miljonit eurot, mis on 37 protsenti enam kui eelmise aasta samal perioodil.
Tuuleenergia saab igal aastal toetust maksimaalselt 600 gigavatt-tunni ulatuses. Aasta esimese kolme kuuga ulatus toetust saanud tuuleenergia kogus 198 gigavatt-tunnini ehk täitunud on 33 protsenti toetatavast mahust. Soodsate tuuleolude jätkudes võib sel aastal neljanda kvartali keskel toetatava tuuleenergia maht täis saada.
Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia andis esimeses kvartalis 44 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti kolme kuuga elektrit 195 gigavatt-tundi, toodang kasvas möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes 12 protsenti. Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust kvartali jooksul 8,6 miljonit eurot, mida on viis protsenti enam kui aasta tagasi.
Hüdroenergiat toodeti tänavu esimeses kvartalis 12,2 gigavatt-tundi ja toetusi maksti 471 000 euro ulatuses.
Päikeseenergia tootjate võrku lisandumine jätkus hoogsalt ka tänavu esimeses kvartalis ja toetuse saajate arv on aastaga kasvanud ligi 100 võrra 211 tootjani. Päikeseenergia tootmiskogused on samas siiski väga väikesed võrreldes teiste energialiikidega ja ka toetuste kogusumma kvartalis oli veidi üle 4000 euro. Kolme kuuga võrku antud päikeseenergia kogus oli kokku 0,1 gigavatt-tundi.
Kokku maksis Elering esimeses kvartalis taastuvenergia toetust 367 gigavatt-tunni elektrienergia eest summas 19,7 miljonit eurot. Rahalises arvestuses kasvas taastuvenergia toetuste summa möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes 20,2 protsenti.
Tõhusa koostootmise toetust maksti esimeses kvartalis võrreldes 2014. aasta sama ajaga 5,8 protsenti enam. Toetatava tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia kogus moodustas 52 gigavatt-tundi ja toetusi maksti summas 1,6 miljonit eurot.
Seotud lood
Selle aasta augusti elektritoodang vähenes eelmise aasta augustiga võrreldes 11 protsenti 854 gigavatt-tunnini, kuid taastuvenergia toodang kerkis samas 40 protsenti 106 gigavatt-tunnini.
Taastuvenergia moodustas aasta esimeses kvartalis Eestis elektrienergia kogutarbimisest 13,4 protsenti. Aasta tagasi oli taastuvenergia osakaal kümnendik tarbimisest.
Taastuvenergeetikute hinnangul areneb Eesti taastuvenergia sektor positiivselt, kuid seadusandlus peaks olema stabiilsem
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Hääletus lõpeb täna!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele