Autor: Tanel Raig • 23. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurimad investeeringu mahud suunas Elering eelmisel aastal avariireservelektrijaamade kompleksi (52 miljonit eurot) ning Eesti-Soome alalisvooluühenduse EstLink 2 projekti (18 miljonit eurot) lõpule viimiseks. Investeeringute rahastamiseks kasutas Elering enda vahendite kõrval Põhjamaade Investeerimispanga laene kokku 35 miljoni euro ulatuses.

„Möödunud aasta tähistab Eleringi jaoks ühe arenguetapi lõppemist. Paljud eesmärgid, mis seati Eleringi asutamisel viie aasta eest, said täidetud. Valmis sai nii EstLink 2, avariireservelektrijaamad Kiisal, Tartu-Viljandi-Sindi kõrgepinge õhuliin. Need projektid toetavad ühteaegu nii regionaalse elektrituru arengut kui Eestis tarbijate elektrivarustuskindlust,“ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Eleringi 2014. majandusaasta auditeeritud aruande järgi teenis ettevõte 130,8 miljoni euroni ulatunud tulude mahu juures ärikasumit 50,8 miljonit eurot. Eleringi puhaskasum oli eelmisel aastal 40,7 miljoni eurot. Tulud vähenesid möödunud aastal 2,7 protsenti. Selle põhjuseks on ülekandeteenuse tariifi langus ligi seitsme protsendi võrra möödunud aasta aprillist ning asjaolu, et alates möödunud aasta juulikuust ei kajastu ülekandevõimsuse oksjonitulu enam kasumiaruandes.

Saadavad tulud suunatakse otse spetsiaalselt põhja-lõunasuunaliste eesti elektrivõrgu ülekandevõimsuste tugevdamiseks loodud fondi. Kuigi Eleringi põhivara kulum kerkis seoses suurinvesteeringute käikuandmisega 7,6 miljoni euro võrra, suutis ettevõte vähendada ärikulusid 1,4 protsendi võrra 80 miljoni euroni.

Eleringi varade kogumaht oli aastavahetusel 790,1 miljoni eurot, omakapital 314,8 miljonit ning laenukohused 347,9 miljonit eurot.

Eleringi head majandustulemused võimaldavad ettevõttel dividendidena riigile välja maksta 20 miljonit eurot.