Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektritoodang jaanuaris kasvas
Tootmise kasvu põhjustas võrreldes aastataguse perioodiga enam kui kahekordseks kasvanud elektrienergia füüsiline eksport. Tarbimise languse tingisid aga eelneva aasta jaanuariga võrreldes oluliselt soojemad ilmastikuolud. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli tänavu jaanuaris keskmine õhutemperatuur -0,8 kraadi, aasta tagasi samal ajal aga -6,4 kraadi.
Elektritootmine taastuvatest allikatest kasvas möödunud aasta jaanuariga võrreldes koguni 43 protsenti 156 gigavatt-tunnini. Toodangu kasv tulenes suuremalt jaolt tuuleenergiast, kasvu näitasid ka tootmine hüdroenergiast ning biomassist. Enam kui pool taastuvenergia kogusest toodeti jaanuaris tuuleeneriga baasil, bioenergia osakaal oli 41 protsenti ja hüdroenergia osa kolm protsenti.
Tuuleelektrijaamade toodangu kasvu põhjuseks olid eelmise aastaga võrreldes väga soodsad tuuleolud. Näiteks oli Riigi Ilmateenistuse andmetel Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus 54 protsenti suurem kui aasta tagasi samal ajal. Hüdroenergia kasvu põhjustas mullusest sademeterikkam jaanuar. Kokkuvõttes kattis taastuvenergia eelmisel kuul üle 17 protsendi Eesti elektri kogutarbimisest.
Baltikumi elektribilansi puudujääk oli tänavu jaanuaris 764 gigavatt-tundi ning summaarne defitsiit moodustas kolme riigi elektri kogutarbimisest 31 protsenti. Aasta tagasi samal ajal olid Balti riigid 726 gigavatt-tunniga defitsiidis ja puudujäägi näitaja kolme riigi elektri kogutarbimisest oli 28 protsenti.
Alates 1. jaanuarist 2015 moodustasid Balti riikide süsteemihaldurid regiooni ühise bilansipiirkonna, mille tulemusel langes bilansielektri impordihind võrreldes aastataguse perioodiga 43 protsenti 58,2 eurole megavatt-tunni kohta. Hinnalanguse põhjustas Balti bilansipiirkonna ümberorganiseerimine, mis võimaldab jagada kulusid ja tasakaalustada elektrisüsteemide ebabilansse kolme riigi vahel.
Põhjamaade summaarne elektritoodang kahanes jaanuaris aastases võrdluses kuus protsenti. Tootmismahud langesid Taanis 17, Soomes 10 ja Rootsis seitsme protsendi võrra, vaid Norras oli näha tagasihoidlikku tootmise kasvu. Toodangu languse taga oli elektritarbimise vähenemine ja teisalt ka hüdroresesrvuaaride madalam täituvus. Tarbimismahud Põhjamaades langesid võrreldes eelneva aasta jaanuariga nelja protsendi võrra. Põhjamaad eksportisid jaanuaris elektrit kokku 0,5 teravatt-tundi.
Seotud lood
Elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Eesti hinnapiirkonna hind langes veebruaris 1,2 protsenti 33,42 euroni megavatt-tunni kohta ning NPS Eesti ja Soome hinnad erinesid veebruaris päev-ette turul vaid 21 tunnil. Keskmiselt oli Eesti hind Soome hinnast 0,25 eurot megavatt-tunni kohta kõrgem.
Eesti elektritoodang moodustas veebruaris kokku 947 gigavatt-tundi, mis on üheksa protsendi võrra kõrgem näitaja kui aasta tagasi samal ajal. Tootmine fossiilsetest kütustest kerkis seejuures kaheksa ning tootmine taastuvatest allikatest 22 protsenti.
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
6
Ettevõte plaanib tehast laiendada
Viimased uudised
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Üritused
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ettevõte plaanib tehast laiendada
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele