Autor: Tanel Raig • 21. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oktoobris jõudis lõpule oluline etapp KKT viimase aasta suurimas arenduses, kui Keskkonnaamet kiitis heaks generaatorseadme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju hindamise aruande.

KKT keskkonnadirektori Vahur Keerbergi sõnul toob generaatorseadme laiendus kaasa kogu ettevõtte tootmise moderniseerimise, mis muudab tehase tootmisprotsessi senisest tunduvalt efektiivsemaks. Soojuselektrijaama rekonstrueerimisega kaasneb kateldes põletatava põlevkivikoguse vähenemine, mis omakorda aitab kaasa õhuheitmete vähendamisele. Ettevõte on alustanud ka soojuselektrijaama väävlipüüdurite lahenduse väljatöötamisega.

“Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab ehitustöödega alustada juba sel kuul, et aasta pärast käivitada suurendatud mahtudega õlitootmine,” sõnas Keerberg. Uute seadmete käikuvõtmiseks on KKT-l hinnanguliselt vaja juurde luua kuni 35 uut töökohta.

Oktoobris jõudis järgmisse etappi ka teine KKT arendusprojekt. Koostöös Viru Keemia Grupiga plaanitakse Sonda põlevkivikaevanduste mäeeraldistele rajada ühine kaevandus, kus on üks avamiskoht, ühtne tehnoloogia ja ühine transpordisüsteem. Keskkonnaministeerium on keskkonnamõju hindamise programmi heaks kiitnud. KKT soovib sellega jõuda oma kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäära – 1,98 miljoni tonnini.

KKT-l on lähiaastatel plaanis investeerida üle 50 miljoni euro mitmesse uude arendusprojekti, et suurendada veelgi keskkonnaohutust ning juba eos võimalikke keskkonnaprobleeme ennetada.

Veel mõned aastad tagasi toimus Kiviõli Keemiatööstuse ja Keskkonnameti vahel kohtuvaidlus keskkonnakompleksloa tingimuste pärast.