Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lihatööstuse investeeringud kasvasid ligi 40%
Lihatööstus investeeris tänavu esimese kuue kuuga 4,37 miljonit eurot, sektori kasum oli esimesel poolaastal 5 miljonit eurot, selgub põllumajandusministeeriumi lihasektori esimese poolaasta ülevaatest.
„Esimesel poolaastal on lihatööstuse müügitulud kasvanud kiiremini kui kogukulud, kuna Euroopa Liidus on langenud liha kokkuostuhinnad. Teisel poolaastal võib eeldada kasumi vähenemist, kuna mõju hakkab avaldama 7. augustil kehtestatud üldine Venemaa impordipiirang,“ ütles põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
Madalamad kokkuostuhinnad võimaldasid lihatööstustel 6,4% võrra kasvatada toodangut, mille väärtus ulatus 118,7 miljoni euroni. Lihatööstuse investeeringud suurenesid esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 39% võrra, kokku investeeris sektor tänavu kuue kuuga 4,37 miljonit eurot. „Suurimad investeeringud tehti masinate ja seadmete, inventari soetamiseks,“ sõnas Kand.
Liha ja lihatoodete eksport moodustas esimesel poolaastal kogu põllumajandustoodete ja -saaduste väljaveost 6,8% (2013. aasta samal ajal oli see 8,3%). Statistikaameti andmetel eksportis lihatööstussektor esimese 6 kuuga ligi 14,3 miljoni euro väärtuses toodangut, mida oli 2,9% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Sektori esimese poolaasta käive suurenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,9%, ulatudes 148,2 miljoni euroni
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põllumajandusministeeriumi arvutuste järgi moodustas lihatööstussektori kogutoodang tänavu esimesel poolaastal 16,1% toiduainetööstuse ja 2,6% töötleva tööstuse kogutoodangust.
Eestis oli 2014. aasta märtsi lõpu seisuga Veterinaar-ja Toiduameti (VTA) andmetel 93 lihakäitlemisettevõtet, neist 27 väiketapamajad.
Eesti lihatööstused teenisid 2014. aastal 310,3 miljoni euro suuruse müügitulu juures 16,8 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemaga üle 55% enam, selgub Põllumajandusministeeriumis valminud Eesti lihatööstussektori 2014. aasta ülevaatest.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.