Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Potisepp: Eestil on välistalentidele palju pakkuda
Järgeb intervjuu MKMi majandusarengu osakonna nõuniku Piret Potisepaga.
Kust pärineb talendipoliitika tegevuskava idee?
Lühidalt võib öelda, et tegevuskava idee tuleb elust enesest. Vastavalt tööjõuprognoosile aastani 2022 vajatakse 10 aasta jooksul Eestis kokku umbes 22 500 tippspetsialisti. Suure osa neist tippspetsialistidest suudab katta siseriiklik tööjõud, kuid arvestades majanduse arengut, on konkurentsivõimelise majanduse tagastamiseks vajalik välisriikide tippspetsialistide kaasamine. Korduvalt on ettevõtjad välja toonud, et ettevõtte arendamisel on suurimaks takistuseks sobiva tööjõu puudus.Eesti ettevõtluste kasvustrateegia 2014-2020 on seadnud eesmärgiks lihtsustada talentide leidmist, värbamist, sisserännet ja rakendamist ning personaalseid teenuseid, mis on vajalikud talentide ja nende pereliikmete Eestis kohanemiseks. Samuti soovitakse toetada talentide võrgustike teket ja koostööd. Talendipoliitika tegevuskava lähtub otseselt kasvustrateegias püstitatud eesmärgist.
Vajadusele süsteemsele lähenemisele talendipoliitikas on viidanud ka kaks hiljutist uuringut. Vastav poliitikasoovitus on välja toodud Balti Uuringute Instituudi kevadel valminud uuringus "Uussisseräendajate kohanemine Eestis – valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks" ning Praxise poliitikaanalüüsis "Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud Eestis – olukord ja arenguvõimaluse"’.
Eestis toimus mõne aja eest ka "talendid koju“ aktsioon. Ülemäära edukaks see just ei osutunud.
"Talendid koju“ projekti tulemuslikkust hindas samuti eelmisel nädalal avalikkusele tutvustatud Praxise poliitikaanalüüs "Välismaal elavad eestlased kui kasutamata tööjõuressurss?" Selles toodi välja, et kuigi projekti "Talendid koju" tulemuslikkust raskendasid mitmed asjaolud (sh alanud majanduskriis), oleks võinud selle edukusele kaasa aidata tihedam seos riigi tegevuse ja eri valdkondade poliitikaga. Näiteks ei toimunud mingit koordineerimist projekti ja rahvuskaaslaste programmi vahel või riigi tööturu ja majanduse valdkondade vastavate tegevuste vahel.
Samas julgen väita, et tänu projektile tekkis avalikkuses laiem diskussioon, kes on see "talent“ ja keda Eestile õigupoolest vaja on. Ka fakt, et projekti veebikeskkonda laadis oma CV üles üle 700 Eestist väljaspool elava eestlase, näitab valmisolekut Eestisse tagasitulekut vähemalt tõsiselt kaaluda.
Tegemist oli siiski esimese initsiatiiviga selles valdkonnas ning kindlasti arvestame sellest saadud õppetundidega tegevuskava koostamisel.
Kuidas välistalente otsima hakatakse? Nõudlus nende järele on ilmselt väga tihe. Millega Eesti eristub ja mida saame talentidele pakkuda?
Konkurents talentidele on üle maailma väga tihe. Olles ise töötanud ja elanud kolmes maailmajaos julgen väita, et Eestil on palju pakkuda. Üks tegevuskava koostamise protsessi osa on ka siinse keskkonna eeliste ja erisuste välja toomine ja sõnastamine.
Eesti on üks kiiremini kasvavaid riike rahvusvaheliste üliõpilaste arvude võrdluses, viimase kuue aasta jooksul välisüliõpilaste arv Eestis kasvanud 43%. Samas on ettevõtjad siinseid välisüliõpilasi väga vähe rakendanud. On tehtud esimesi samme selleks, et välistudengid ettevõtjatega kokku viia. Siiski tuleb tunnistada, et eelmisel aastal toimunud üritusel oli ettevõtjate huvi veel üsna leige.
Hetkel kuum
Seni pole Eesti end töötamise sihtriigina turundanud. Eesti mainekujundusega tegelev Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on selle aga oma tööplaani võtnud ning tööportaali Work in Estonia loomine on juba töös.
Kas arengukava on sektoriülene ja puudutab kõiki meie olulisemaid tegevusvaldkondi, sh tööstust, IKT’d, kaubandust, transporti jne?
Tegevuskava on sektoriülene ehk puudutab kõiki olulisi valdkondi.
Millal saab tegevuskava reaalses elus testima hakata?
Praeguse plaani järgi valmib tegevuskava 2015. aasta esimeses kvartalis.
Seotud lood
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
3
4
Viimased uudised
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele