Autor: Raigo Neudorf • 27. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meile jääb arusaamatuks, millest Sotsiaaldemokraatlik erakond enda alkoholipoliitika ettepanekus lähtub. Meile teadaolevalt ei näe ükski riiklik poliitikakava nagu Alkoholipoliitika Roheline Raamat ega ka tänase valitsuskoalitsiooni lepe ette, sedavõrd radikaalset ja euroopalike arusaamadega selget vastuolus olevat poliitikamuudatust. Pöördelisi muudatusi alkoholipoliitikas ei näinud ette ka aktsiisieelnõud põhjalikult vaaginud Vabariigi Valitsus “ kommenteeris Saku Õlletehase juht Margus Kastein.

„Euroopa Liidu riikidest moodustab kange alkoholi tarbimine alkoholi kogutarbimisest suurima osakaalu.   Kangeid alkohoolseid jooke maksustatakse Euroopa Liidu riikides keskeltläbi  3,15 korda kallimalt kui õlut,  kusjuures see vahe on iga-aastaselt suurenenud. Eestis on vahe Euroopa Liidu keskmisest juba tänasel päeval oluliselt väiksem ehk 2,6 korda. Euroopa Liidu 28-st riigist 21-s on õlle ja kange alkoholi aktsiiside vahe suurem kui kaks korda, ” kommenteeris A.Le Coqi juht Tarmo Noop.Õlletootjad rõhutavad, et juba täna on kaupluses kõige odavam alkoholi kraad viinal, ehk ka ilma poliitikute abita on purju joomiseks kõige soodsam viina osta. Seega kui tegelikult ka soovitakse alkoholi kättesaadavust hinnaga mõjutada, siis tuleks tõsta viina hinda, mitte õlle oma.Õlletootjad on seisukohal, et radikaalsete alkoholipoliitika muudatuste vastuvõtmine ilma arusaadava mõjude analüüsiga ei ole õigusriigile kohane.„Seadusandja peab alkoholipoliitika otsuste langetamisel  arvestama ennekõike rahvatervise aspekte, samuti ka eelarvepoliitilisi ja piirikaubandusega seotud tegureid. Antud juhul ei ole analüüsitud neist ühtegi, sest mitte ükski aspekt ei kõneleks sellise ettepaneku kasuks, “ rõhutavad ühisavalduses õlletootjad.