Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia vähendab osalust Jordaania projektis
Lisaks arendusprojekti käigus toimuvast projekti väärtuse kasvust ja osaluste müügist saadavale tulule on Eesti Energia teatel neil veel üks teenimise võimalus – elektrijaama omanikutulu.
"Täna omab Eesti Energia 65% Attarat Poweri emaettevõttest, kuid nii see ei jää. Asi on selles, et lisaks laenukapitalile tuleb elektrijaama ehitusse lisada ka omakapitali. Just nagu kodulaenuga maja ehitades. Omakapitali lisamise suurus sõltub osaluse suurusest ettevõttes," selgitas Jordaania projekti direktor Andres Anijalg.
Eesti Energia investeerib tema sõnul lõviosas Eesti energeetikasse ning Jordaania elektrijaama ehitamist suurelt finantseerida ei soovi. "Seega vähendab Eesti Energia oma osalust veelgi ja realiseerib niiviisi investeeringu tasuvust," kinnitas Anijalg pressiteates.
Eesti energiafirma välisprojektidega on kaasnenud alatine mure rahastamise pärast. "Ühed kannavad seni tehtud investeeringuid kärmelt kaotusena maha ja kahtlustavad, et kaotajateks on Eesti elektritarbijad ja maksumaksjad. Teised seletavad tüdimuseni, kuidas see nii ei ole," märkis ta.
"Ühed räägivad, et vaja on miljardeid, teised räägivad sadu kordi väiksematest summadest. Sellel nädalal Jordaania põhiläbirääkijaga saavutatud põhimõtteline kokkulepe elektri ostu-müügi tingimustes võimaldab olukorda üksikasjalikult selgitada," lisas Anijalg.
Tema sõnul on oluline eristada kahte rahavajadust: üks on projekti arendamise ehk planeerimise kulu, teine elluviimise kulu. "Esimene on suhteliselt väike, teine suurusjärkude võrra mahukam," kinnitas Anijalg.
Projekti arendamise kulu on tema sõnul küll rahaliselt väiksem, aga ajaliselt kauakestev ning sisaldab planeerimist ja ettevalmistustöid. "Antud juhul geoloogilisi uuringuid, põlevkivi testimist, keskkonnamõjude hindamist, ehitushanke läbiviimist, finantseerimislahenduse väljatöötamist jms. Arendamise summasid saab mõõta miljonites," ütles Anijalg.
Eesti Energia on panustanud Jordaania elektri- ja õliprojektide arendamiseks 15 miljonit eurot. Eesti energeetikasse ollakse samal perioodil investeerinud 1,5 miljardit eurot.
"See teine, suur raha – projekti elluviimise kulu – on kõik see, mis hakkab toimuma peale kopa maasse löömist. Kaevanduste avamine, infrastruktuuri loomine, tööstuskompleksi ehitamine. Need on tõeliselt kapitalimahukad tegevused, mille hinda tuleb mõõta juba miljardites. Need on numbrid, mida mõni on nimetanud Eesti Energia rahanäljaks ja mille kohta vahel ahastades küsitakse – kust see raha võetakse," rääkis Anijalg.
Kirjeldatud rahavajaduste eristamine on tema sõnul oluline eeldus mõistmaks, kes mille kinni maksab. "Ning otse loomulikult – kes ka hiljem millest teenib. On ju see kogu investeerimise ja äritegevuse mõte," lisas ta.
Hetkel kuum
Kuna siiani kestab Jordaania projekti arendusfaas, siis on Eesti Energia ühe projekti omanikuna investeerinud ainult projekti arendusse ja teeninud projekti väärtuse kasvust ning ka osaluste müügist. "Hästi planeeritud ja ettevalmistatud projekt on ju rohkem väärt kui ainult idee, millega keegi veel midagi teinud ei ole. Jordaania projekti ettevalmistamisega on aga tegeletud juba aastaid," selgitas Anijalg.
Arendustööks on Eesti Energia tema sõnul investeerinud vabadel turgudel teenitud tulusid ning projekti väärtust kasvatanud. "Tänaseks on meil suuremalt jaolt teada, kust tuleb suur saha," lisas ta.
Jordaania põlevkivielektrijaama ehitust rahastab maailma suurim pank – Industrial and Commercial Bank of China koos Bank of Chinaga, mis kuulub Hiina panganduse suurde nelikusse. Mõlemad on triljonipangad ning üks neist ka juba rohkem kui saja-aastase ajalooga.
"Oluline on siinkohal silmas pidada, et 1,4miljardilist laenu ei võta Eesti Energia ning seda ei garanteerita Eesti Energia varadega. Laenu võtab ning tulevase elektrijaama omanikuks on Attarat Power Company – Jordaania ettevõte, mis kuulub Enefit Jordanile, millest omakorda osa kuulub Eesti Energiale," selgitas Anijalg.
"Tulevased rahavood ja soov hoida ning arendada meie maailmatasemel põlevkivikompetentsi on põhjused, miks me neid projekte visalt veame," lisas ta pressiteates.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
7 küsimust, millele tasuvusanalüüs peaks vastuse andma
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele