Praxis: ettevõtjad ei soovi olla praktikantidele kasvatajad

Innove SA praktikakonverenstil tutvustas Laura Kirss Praxisest tänavu kevadist uuringut, millele vastas kokku 400 ettevõtet, kellest enamus olid kaubandussektorist, töötlevast tööstusest või sõidukite remondi sektorist.

“Majanduskeskkonnas on palju muudatusi toimunud, kutseoskustega tööõjule pannakse järjest suuremaid lootusi, et need meie majandust arendaksid. Küsisime ettevõtjatelt, kas nad näevad muudatusi kutsehariduses. Kas kutsekoolide õpilaste teadmised ja oskused vastavad nõutule?” rääkis Kirss. Tema sõnul ei küsitlenud nad ettevõtteid, kus töötas alla 10 töötaja.

“Mida suuremad ettevõtted, seda rohkem oli ka kokkupuudet praktikaga. Küsisime teiste käest, miks nad paktikat ei paku. Valdavalt vastati, et õppijad pole huvi tundnud nende vastu. Vastati ka, et aega pole,” rääkis Kirss. Ta lisas, et paljud ettevõtted on ka infopuuduses, ei tea sellest võimalusest või siis ei näe sellest kasu. “78% ettevõtjatest leidis, et praktika on hea uute töötaajate leidmise koht,” lausus Kirss.

Ettevõjad märkisid Krsi sõnul uuringus, et maksavad 43% juhtudest praktikantidele töö eest ka mingit tasu. Samas nentisid ettevõtjad, et noored võiksid ise ka praktikast rohkem innustunud ja motiveeritud olla. “Kui uuringutes on küsitud vilistlastelt, mis oli nende praktika juures suurimaks probleemiks, siis peamiselt toodi välja see, et praktika ja teooria ei langenud kokku,” tõi Kirss murekoha välja.

Ettevõtjad usuvad Kirsi hinnangul, et nad ise ei pea rohkem praktikakohti pakkuma ja huvi võiks tulla rohkem pigem koolide või praktikantide endi poolt. ”Uuringust tuli välja, et õpilaste spetsiifilisi tööoskusi hinnatakse kõrgelt. Ettevõtjad teavad, et koolis kõike ei suudetagi õpetada. Kuid ettevõtjad ei taha olla kasvatustöö tegjad ja lapsevanemad. Kuid ka koolid ütlevad, et neil on vähe aega õpilaste ettevalmistamiseks. Kuid praktika on ettevõtte jaoks hea võimalus värvata inimesi varakult enda ettevõttesse,” rääkis Kirss.