Autor: Raigo Neudorf • 21. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ligi 70% taaskasutatavast põlevkivituhast leiab kasutust Eestis ja umbes 30% Venemaal. Väiksemates kogustes põlevkivituhka on läinud taaskasutusse ka Soome, Rootsi, Lätti ja Leetu, kuid viimaste puhul on tegemist pigem teadus- ja arendustööga leidmaks tuhale uusi kasutusvõimalusi.

Põlevkivituhal on erinevaid rakendusi. Tee-ehituses hinnatakse põlevkivituhka ebastabiilsete pinnaste mass-stabiliseerijana, põllumajanduses on põlevkivituhk tuntud standardiseeritud väetisena. Enim tarvitatakse Eesti Energia põlevkivituhka aga ehituses.

„Näiteks on põlevkivituhk oluliseks komponendiks portlandtsemendi tootmisel. Just põlevkivituhk annab tsemendile mitmeid väärtuslikke omadusi – tsement kivineb kiiremini ja vajab vähem vett. Põlevkivituha sisaldusega portlandtsemendist toodetud betoonid on külma- ja korrosioonikindlamad,“ ütles Eesti Energia Narva elektrijaamade tuhamüügi juht Aleksander Pototski.

Samuti kasutatakse põlevkivituhka autoklaav-meetodil tuhaplokkide tootmisel. Põlevkivituha sisaldusega betoonitootmise tehnoloogia töötati välja ja juurutati Eesti teadlaste poolt 1960ndatel aastatel ning tänu sellele on Narva elektrijaamade tuhka ehituses tarvitatud juba üle poole sajandi.

Pototski sõnul aitab põlevkivituha kasutamine ehitusmaterjalina kokku hoida taastumatuid loodusvarasid nagu liiva, lubjakivi ja kipsi ning suurendab ühtlasi põlevkivist saadavat väärtust.

Eesti Energia pöörab põlevkivituha osas järjest suuremat tähelepanu teadus- ja arendustööle, sest tuha omadused on seoses energiatootmises kasutusele võetavate kaasaegsete tehnoloogiatega ja heitmete emissioonide piiramisega muutunud. Seetõttu teeb Eesti Energia koostööd nii teadlaste kui tuha tarbimisest huvitatud partneritega, et leida uueneva koostisega tuhale optimaalseid kasutusvõimalusi.

Näiteks on käimas Euroopa Liidu programmi LIFE+ toetusel mitmeaastane projekt OSAMAT, mille raames teevad koostööd Eesti Energia, Euroopa Komisjon, Maanteeamet ja Nordecon. Koostööprojekti eesmärgiks on analüüsida, kuidas oleks kõige tõhusam muuta põlevkivituhk väärtuslikuks tee-ehituses kasutatavaks materjaliks.

Põlevkivituhka kasutati ka Läänemere suuremaid sadamaid ühendavas projektis SMOCS, mille eesmärk oli leida parim lahendus sadamate reostunud põhjasetete stabiliseerimiseks. Nii OSAMAT kui SMOCS projektides on põlevkivituhk kasutusel eelkõige ebastabiilsete pinnaste (nagu turba- ja savipinnased) mass-stabileerimisel.

Põlevkivituha taaskasutamise võimaluste laiendamiseks teeb Eesti Energia koostööd näiteks Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Põlevkivi Kompetentsikeskuse ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga. Koostöö käib ka Skandinaavia ja Venemaa teadusasutustega.

Põlevkivituhk on põlevkivitööstuse kõrvaltoodang, mille kasutamisega on võimalik oluliselt vähendada taastumatute loodusressursside tarbimist. Tuha taaskasutamisel suureneb ka põlevkivitööstusest saadav väärtus.