Autor: Ken Rohelaan • 8. jaanuar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toidueksportijad piiluvad Aasiasse
Eesti toidutööstustel tasuks hakata eksportima Hiina ja Indiasse, samuti on praegu kasutamata võimalus endise Nõukogude Liidu alad.
Eesti toidutööstuse eestvedajad kogunesid eile aruteluhommikule, et vestelda Eesti toidu läbilöömisvõimaluste üle maailmaturul.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp jagab ekspordile suunatud sihtturud kolmeks. Esimese grupi moodustavad lähiriigid, kuhu on lihtne tarnida tooteid nii logistilistel põhjustel kui säilivusaja järgi.
Teise kategooriasse paigutaks Potisepp niiöelda vana Hansa Liidu teekonna riigid nagu Taani, Rootsi, Saksamaa ja Suurbritannia. Sellesse regiooni ei ole enam nii lihtne siseneda, panustada tuleb turu-uuringutele ning teada võiks eelkõige maitse-eelistusi. Potisepa teatel tuleb teise kategooria riikide puhul lähtuda nõudlusest, mitte enda meeldiva kauba järgi. Läbilöögiks peab ettevõte olema paindlik, sest Eesti ettevõtted pole Euroopa mõistes suured tegijad.
Kolmandasse gruppi paigutaks Potisepp kõik ülejäänud maailma piirkonnad.
Tema teatel on praegu kõik pilgud suunatud Aasiasse ja mitte ainult Hiinasse ja Indiasse, vaid näiteks ka Mongooliasse. Kuigi esimese hooga tundub Mongoolia üllatava sihtriigina, ütleb Potisepp, et ettevõtjad peaksid otsima ka kõikvõimalikke nišše, tuues ühe näitena Eesti toiduainete ekspordi Austraaliasse.
Milliseid toiduaineid tasuks uutele turgudele eksportida ja mida arvab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder meie ettevõtete konkurentsivõimest Aasia turul, loe tänase Äripäeva paberlehest.
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!