• 12.11.13, 12:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti puittoodete eksport tõusuteel

Taastuvenergia kasutamine Euroopas annab eriti hoogu küttepuidu ja puitpelletite ehk graanulite ekspordikasvule.
Euroopas otsitakse võimalusi taastuvenergia ressursside kasutamiseks. Metsade poolest rikkal Eestil on võimalik sellesse trendi panustada küttematerjalide ekspordiga. Tänavu jaanuarist augustini suurenes eelmise aasta võrdluses küttepuidu eksport pea kaks korda (1,9) viielt miljonilt eurolt üheksale miljonile eurole. Ka puidupelletite, ehk graanulite eksport on endiselt 68%ga tõusuteel, suurt osa mängib lisandunud ekspordimaa - Prantsusmaa.
Puidupõhiste toodete väliskaubandus on ka tervikuna Eestis kasvutrendis. Samas on eksport peaaegu neli korda suurem kui import kuigi mõlemad näitavad kasvutrende võrrelduna 2012. aasta 8 kuuga. Statistikaameti andmetel oli puidupõhiste toodete eksport 2013. aasta esimese 8 kuuga 1073 miljonit eurot, mis on 11% rohkem kui 2012. aasta sama perioodi jooksul.
Puidupõhiseid tooteid imporditakse peaaegu neli korda vähem kui eksporditakse: 277 miljonit eurot ja see kasvas eelmise aastaga võrreldes 9,6%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Puidutoodete väliskaubanduse bilansi ülejääk suurenes 798 miljoni euroni. Puidupõhised tooted on Eesti väliskaubanduse bilansi kõige olulisemad tasakaalustajad - nende positiivne bilanss on eelmise aasta 8 kuuga võrreldes suurenenud 714 miljonilt eurolt 798 miljoni euroni.
Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted. Suurima osatähtsusega toodete ekspordis on sae- ja höövelmaterjal 18,8%, järgnevad
puitmööbel ja selle osad 15,2%, puidust kokkupandavad ehitised 14,6% ja ehitusdetailid 14,2%.
Sae- ja höövelmaterjali käive tekib kuuse saematerjali ekspordist Lätti, Hollandisse ja Saksamaale; männi saematerjali ekspordime lähinaabritele Soome ja Lätti ning kaugematele klientidele Jaapanisse. Profiilmaterjale enim Norrasse ja Soome. Tehasemaju peamiselt Norrasse, Saksamaale ja Suurbritanniasse.
Ümarpuidu eksport suurenes 17,5% ja spooni eksport 16,8%.
Puidupõhiste toodete impordi rahalisest mahust moodustab suurima osa saematerjal 42%. Okaspuu puhul on tähtsaim päritolumaa Venemaa (58% kõikidest importivatest riikidest). Lehtpuu saematerjali impordime enim Ameerika Ühendriikidest. Puitmööbel ja selle osad on impordis teisel kohal ning suurim päritolumaa on Suurbritannia. Vineeri imporditakse enim taaskord naaberriigist Venemaalt, lisaks ka Rootsist ja Brasiiliast. Ümarpuidu impordist pärineb enamik Lätist, Ukrainast ja Venemaalt.
Loe lähemalt tänasest Äripäeva Metsamajanduse lisaväljaandest!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele