Puidutoodete väliskaubanduse bilansi ülejääk suurenes 798 miljoni euroni. Puidupõhised tooted on Eesti väliskaubanduse bilansi kõige olulisemad tasakaalustajad - nende positiivne bilanss on eelmise aasta 8 kuuga võrreldes suurenenud 714 miljonilt eurolt 798 miljoni euroni.
Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted. Suurima osatähtsusega toodete ekspordis on sae- ja höövelmaterjal 18,8%, järgnevad
puitmööbel ja selle osad 15,2%, puidust kokkupandavad ehitised 14,6% ja ehitusdetailid 14,2%.
Sae- ja höövelmaterjali käive tekib kuuse saematerjali ekspordist Lätti, Hollandisse ja Saksamaale; männi saematerjali ekspordime lähinaabritele Soome ja Lätti ning kaugematele klientidele Jaapanisse. Profiilmaterjale enim Norrasse ja Soome. Tehasemaju peamiselt Norrasse, Saksamaale ja Suurbritanniasse.
Ümarpuidu eksport suurenes 17,5% ja spooni eksport 16,8%.
Puidupõhiste toodete impordi rahalisest mahust moodustab suurima osa saematerjal 42%. Okaspuu puhul on tähtsaim päritolumaa Venemaa (58% kõikidest importivatest riikidest). Lehtpuu saematerjali impordime enim Ameerika Ühendriikidest. Puitmööbel ja selle osad on impordis teisel kohal ning suurim päritolumaa on Suurbritannia. Vineeri imporditakse enim taaskord naaberriigist Venemaalt, lisaks ka Rootsist ja Brasiiliast. Ümarpuidu impordist pärineb enamik Lätist, Ukrainast ja Venemaalt.
Loe lähemalt tänasest Äripäeva Metsamajanduse lisaväljaandest!