Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hiinast on saamas suurem nafta importija kui USA
Hiina on saavutanud järjekordse staatuse, mida selle juhid ei oleks soovinud: suurim nafta importija.
Hiina möödus nafta importijana USA-st septembris, hõivates seega esikoha. Suurenenud nafta impordi põhjuseks on majanduskasv ja suur autode müük.
Hiina naftatarbimine ületas tootmise 6,6 miljoni barreli võrra päevas, mis viitab sellele, et riik pidi kogu hiiglasuure puudujäägi importima.
Hiina majanduskasv on kasvatanud inimeste sissetulekuid ja suurendanud riigi globaalset mõjukust. Ühtlasi on see ka kasvatanud vajandust nafta ja gaasi sisseostuks, mida kommunistlikud juhid näevad kui strateegilist nõrkust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autostumine on suurendanud ka Hiina linnade saastatuse määra, mis on Pekingi pannud avalikkuse surve alla vähendamaks õhu saastatust ning ohjeldamaks kasvuhoonegaaside emissiooni.
Arvestades nafta tarbimist elaniku kohta tarbivad ameeriklased siiski enam naftat kui hiinlased. Septembris kasutasid ameeriklased 18,6 miljonit barrelit naftat päevas, hiinlased aga 10,9 miljonit barrelit. Samas USA tootis 12,5 miljonit barrelit päevas, Hiina naftatoodang piirdus aga 4,6 miljoni barreliga.
Hiina majandus, mis on maailma suuruselt teisel kohal, kasvab ennustuse kohaselt tänavu ligi 8%, mis on selgelt üle USA kasvust.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.