Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui palju sisaldub ekspordis kodumaist lisandväärtust?
OECD andmetel oli Eesti ekspordis 2009. aastal kodumaist lisandväärtust 67%, sarnane oli näitaja ka Soomes ja Hiinas, vahendab statistikaameti blogi.
Samas Venemaal oli koguekspordis kodumaise lisandväärtuse osatähtsus 93% ja USAs 89%.
Statistikaameti vanemanalüütik Riina Kerneri sõnul vajab eksport enamasti ka importi. Võib ju mõne eksportkauba väärtusest suurema osa moodustada hoopis selle tootmiseks vajalik imporditud toore või sisseveetavad komponendid.
Toode valmib nn väärtusahelas etappide kaupa. Kui kaup toodetakse kodumaisest toorainest (näiteks Eesti puhul puidust), siis on võimalik ka toote koguväärtus luua koduriigis ehk saab öelda, et 100% kauba lisandväärtusest luuakse koduriigis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maavarade poolest rikastes riikides võib kogu kauba väärtus olla loodudki selles riigis nagu 2009. aasta näitaja põhjal saab väita Venemaa ja USA puhul. Samal ajal Eesti, Soome ja Hiina näitaja sunnib tõdema nende riikide ekspordi suurt sõltuvust impordist. Näiteks Eestis „toodetavate“ tuulegeneraatorite valmistamiseks vajalikud komponendid enamasti imporditakse.
Eestis moodustas kodumaine lisandväärtus 2009. aastal 67% koguekspordist, mis näitab suhteliselt suurt välismaist panust. Tegevusalade kaupa oli see osatähtsus erinev (54–86%).
Eestis panustati eksporti enim just teenindusega seotud tegevusaladel (finantsvahendus, haridus, tervishoid), kus lisandväärtuse osatähtsus ekspordis on üle 80%. Samal ajal aga on kodumaise lisandväärtuse osa väikseim metalli- ja metalltoodete (54%) ning elektri- ja optikaseadmete tootmises (56%).
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.