Autor: Raigo Neudorf • 18. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hormi sõnul on põhjus selles, et inimesed ei tee vahet kodumaisel ja välismaisel toodangul – paljud kodumaise kaubamärgiga tooted on tegelikult valmistatud imporditud lihast ning hinnasurve tõttu kodumaine tootmine pigem kiratseb.

“Eesti sealihatootjatel on siiski põhjust rõõmustada, sest eriti keeruline periood, kui vilja hind on kõrge ja sealiha hind madal, läheneb lõpule. Uue saagiga vilja hind odavneb ning liha hind on kogu Euroopas on tõusulainel,” märkis Horm.

“Eesti jaoks on probleemiks, et suur osa Eestis kasvatatud sigadest müüakse elusana Eestist välja, samal ajal kui suur osa tööstusi kasutab odavama hinna tõttu importtoorainet. Uuringute kohaselt on hüppeliselt kasvanud ka jaekaubanduse huvi müüa välismaist liha.“

Hormi sõnul ongi Eestis vaid kaks täisahelaga lihatööstust – Rakvere ja Atria.

“Ülejäänud tootjad on kõik toorainest ehk liha hindadest ülimalt sõltuvad ning vajadusel ostavad liha välismaalt,” rääkis Olle Horm.„Üks asi on tooraine kvaliteet, mis minu meelest on Eestis tootmise juures parim – kasvõi seepärast, et tarneahel on lühike ja toorainest saab võimalikult lühikese ajaga toode. Teine ja palju valusam küsimus on kodumaise tootmise jätkusuutlikkus ja töökohad, mis võivad ebateadliku tarbijakäitumise tõttu väga lihtsalt kaduda ning ei pruugi enam kunagi taastuda. Lahendus on ühest küljest lihtne: tuleb sõnad ja teod ühendada – süüa eestimaist liha nagu me tahamegi teha – ning kohalike tootjate olukord on kohe palju parem.”