Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtted teenisid II kvartalis mullusest vähem kasumit
Ettevõtlussektori kogukasumi vähenemise põhjus oli eelkõige kasumi vähenemine töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusalal.
Töötleva tööstuse kasum vähenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 19%, seda eelkõige kütteõli-, toiduaine- ja keemiatööstuse kasumi vähenemise tõttu. Veonduse ja laonduse tegevusala kasum vähenes neljandiku võrra, mõjutatuna põhiliselt veetranspordist. Suurima positiivse panuse sektori kogukasumisse andsid peamiselt siseturule panustavad kinnisvara-, kaubandus- ja energeetikaettevõtted.
Ettevõtted müüsid 2013. aasta II kvartalis kaupu ja teenuseid 12,7 miljardi euro eest, mis oli 9% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Enim suurenes müügitulu mäetööstuses, millele avaldas enim mõju turbatootmise kasv. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu kasvas vastavalt 14% ja 10%.
Ettevõtete kulud suurenesid 2012. aasta II kvartaliga võrreldes 10%, sealhulgas tööjõukulud 9%. Nii tööga hõivatud isikute kui ka töötatud tundide arv suurenes kumbki 3%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5400 eurot kvartalis, mis jäi võrdluses eelmise aasta II kvartaliga samaks.
Ettevõtete investeerimisaktiivsus väheneb. Ettevõtted investeerisid 2013. aasta II kvartalis 603 miljonit eurot, mis oli 8% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suuremad investeerijad olid energia-, põllumajandus- ja töötleva tööstuse ettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga suurenesid vaid investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning arvutitesse ja arvutisüsteemidesse, ülejäänud investeeringud vähenesid.
Autor: aripaev. ee
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele