Ta lisas, et täna on täielikult ilmastikukindla võrgu „levialas“ 57% Elektrilevi klientidest, kuid võrgu mahust veel vähem kui pool. „Aasta-aastalt suureneb ilmastikukindla võrgu osakaal, mis aitab meil vähendada rikkeid,“ ütles Mere.
Esimesel poolaastal toimus Elektrilevi võrgus 8435 riket, mida on ligi veerandi võrra vähem kui möödunud aastal. Rikke tõttu vooluta olemise aega iga majapidamise kohta keskmiselt oli kuue kuuga 55 minutit (aasta varasem 73 minutit) ja elektrikatkestus kõrvaldati keskmiselt 71 minutiga (aasta varasem 104 minutit).
„Need on näitajad, mida klientidele üha parema võrguteenuse pakkumiseks pidevalt jälgime. Tänavustel ilusatel numbritel on märkimisväärne roll ka leebetel ilmaoludel. Kui äikesekahjusid on olnud mullusest märgatavalt rohkem, siis samal ajal tormituuled pole meid praktiliselt tabanud,“ selgitas Mere.
Elektrilevi uuendas võrku igas maakonnas, kõige rohkem tehti kuue kuuga töid Harju, Võru, Lääne-Viru, Tartu, Põlva ja Valga maakondades. Suurimateks esimesel poolaastal lõppenud võrgu töökindlustöödeks olid Aseri ja Pääsküla alajaamade uuendamine, võrgu uuendamine Kolga-Jaani ja Viiratsi vallas Viljandimaal, Värska vallas Põlvamaal ja Moku külas Jõgevamaal.
Elektrilevi on Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja, kes toob elektri kohale kodude ja ettevõteteni pea kõikjal Eestimaal. Ettevõte haldab ligikaudu 61 000 kilomeetrit elektriliine ja enam kui 22 000 alajaama. 2012. aastal investeeris Elektrilevi võrku 100 miljonit eurot, sel aastal on kavandatud investeeringumahuks 112 miljonit eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.