Elektribörsi süsteemihind aprillis tõusis, Baltimaades langes hind Läti hüdroenergia toel, teatab Elering.
Põhjamaade elektribörsil Nord Pool Spot (NPS) jätkus aprilli esimesel poolel elektrienergia hinna kasv ning vaatamata kuu teisel poolel saabunud soojematele ilmadele kerkis kuu kokkuvõttes süsteemihind 2,4 protsenti 45,91 euroni megavatt-tunni kohta.
Hinnatõusu tingis hüdroenergia madal tase – eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli hüdroreservuaaride täituvus Norras 44 protsenti madalam. Seetõttu kattis Norra eelmisel kuul kodumaise toodanguga 87 protsenti tarbimisest, võrreldes 94 protsendiga märtsis. Lisaks hoidis süsteemihinda kõrgemal jahedate ilmade püsimine kuu keskpaigani.
Erinevalt süsteemihinnast langes NPS Eesti hinnapiirkonnas hind aprillis 4,4 protsenti 43,31 euroni megavatt-tunni kohta. Lisaks Eestile langes elektrienergia börsihind ka NPS ELE, Leedu ja Soome hinnapiirkonnas, vastavalt 4,4 ja 3,3 ja 2,4 protsenti. Kõigis kolmes piirkonnas oli elektri hind mõnevõrra kõrgem kui Eestis.
Olulist mõju elektri hinna kujunemisele Balti riikides avaldas tootmise kasv Lätis aprillikuu teisel poolel, mil järsult tõusnud veehulk Daugava jões võimaldas toota suures koguses hüdroenergiat. Tänu hüdroenergia suurele toodangule ületas tootmine Lätis tarbimist 22 protsendi võrra ning ülejäänud energia eksporditi naaberriikidesse. Seoses impordi kasvuga Lätist vähendas Leedu importi Venemaalt ja Valgevenest.
Eesti-Soome ühendusel EstLink 1 oli võimsusvoog aprillikuu esimesel poolel vahelduva suunaga, päevasel ajal Soomest Eestisse ning öistel tundidel Eestist Soome. Läti suurvee saabumisel aprillikuu teisel poolel liikus elekter peamiselt Eestist Soome. Netoeksport Eestist Soome oli aprillikuus kokku 46 gigavatt-tundi. Aprillikuus oli EstLink 1 koormatud maksimaalse ülekandevõimsuse ulatuses 174 tunnil Eestist Soome ja 93 tunnil suunal Soomest Eestisse. Eesti-Läti ühendusel esines ülekandevõimsuse puudujääk kokku 66 tunnil.
Eestisse imporditava maagaasi hind langes Eleringi hinnangul aprillikuus ligi kaks protsenti ja oli 32,93 eurot megavatt-tunni kohta. Hinnalangust soodustas euro tugevnemine ning naftahindade langus.
Süsinikdioksiidi (CO2) emissioonikvoodi hind on alates aasta algusest püsinud madalal tasemel. Aprillikuus langes emissioonikvoodi hind kuu alguse 5,11 eurolt kuu lõpuks 2,70 eurole tonni kohta.
Seotud lood
Kile ja keskkonnasõbralik ühes lauses ei tundu just tavapärane kombinatsioon, kuid just sedaviisi on korraldanud oma tootmise Hiiumaa roheluses tegutsev Dagöplast. Ümbertöödeldud materjalidest kile tootmine on Dagöplasti DNA-s olnud alates ettevõtte loomisest 1998. aastal, viimastel aastatel on jõudsasti kasvanud biolaguneva ja komposteeruva kile valmistamise osakaal. Viimastes näeb ettevõtte juht Kulvo Pendra suurt potentsiaali. Oma äri veelgi jätkusuutlikumalt korraldamiseks on asunud Dagöplast EISi toel, meetme „Tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus“ abil roheteekonnale.