Autor: Raigo Neudorf • 8. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Osa tarbijaid on oma esimesed avatud turu elektriarved kätte saanud. Kas juba on näha ka seda, et tormatakse oma pakette vahetama? Enne 10. detsembrit 2012 oli paljudel äritarbijatel raske pakkumist saada, sest tarbijate hulk, kellele müüjad pidi pakkumisi tegema, oli väga suur. Ka meie poolt jaanuaris äritarbijate seas läbiviidud uuring näitas, et 17% äritarbijatest pidas müüjaid sel perioodil aktiivseks ja 59% tarbijatest oli arvamusel, et müüjad olid passiivsed pakkumiste tegemisel. Mänguruum sõltub müüja kulude optimeerimisest, spetsialistide professionaalsusest, prognoosimisoskusest, paari kuu eest loodud tulevikutehingute kasutamise võimalusest, elektri ostmisest börsivälistelt väiketootjatelt.

Tarbijad on viimastel päevadel muutunud taas aktiivseks ja energiaturg.ee portaalis pakettide võrdlejate arv on tõusmas iga päevaga. Siiski tasub meeles pidada seda, et kui tarbijal on sõlmitud elektrimüüjaga tähtajaline fikseeritud hinnaga leping, siis ainult eratarbija saab lepingu ennetähtaegselt lõpetada trahvivabalt. Äritarbijate puhul võib varasema lepingu lõpetamise trahv olla aga selline, et müüjavahetus ei tasu ennast ära. Kuid ka äritarbija võiks parema hinna leidmisel oma praeguse müüjaga hinna uuesti läbi rääkida.Miks on need võrgutasud ja taastuvenergiatasud nii kõrged? Umbes 2/3 elektriarvest on need tasud. Kas siin on mõnda muudatust oodata lähiajal, nt taastuvenergiatasude kadumist?

Võrgutasud kooskõlastab igale võrguettevõtjale Konkurentsiamet, arvestades nii võrgu ülalpidamisega kui uute investeeringute tegemisega seotud kulusid. Taastuvenergia tasude suurus tuleneb elektrituruseadusest. Taastuvenergia tasu on sel aastal mõnevõrra väiksem kui eelmisel aastal. Võrgutasud aga tõusid. EL-is on mitmeid taastuvenergia toetusmeetmeid, sealhulgas ka selliseid, mis tarbijate arvetel ei kajastu. Selliste meetmete kasutuselevõtt vajaks kindlasti läbikaalumist, et vähendada ühelt poolt tarbijate arveid ja teiselt poolt muuta tarbijate suhtumist keskkonnasõbralikku energia tootmisviisi. Praegu on taastuvenergia tootjad tänu toetustele teeninud ära tarbijate pahameele, kuid kui toetusmeetmed tuleks mujalt kui tarbijate rahakott, siis muutuks ka suhtumine.Elektri hind on juba nagunii korraliku hüppe teinud. Selle kontrolli all hoidmisest me vist rääkida ei saa?

Tõepoolest, elektrihind on võrreldes suletud turu hinnaga tõusnud ja tarbijatele jääb tunne, et hinnatõusu nemad kuidagi ära hoida ei saa. Siiski on tarbijatel võimalus aktiivselt turul ringi vaadates mõjutada hinnatõusu suurust. On selge, et kui tarbijad elektrimüüjat või pakette vahetama ei hakka, siis pole müüjatel ka mingisugust motivatsiooni konkureerida. Sellisel juhul ei tule Eestisse ka müüjaid juurde. Kui aga tarbija saab konkureerivalt müüjalt parema pakkumise, siis on ka praegune müüja kliendi hoidmise nimel valmis tingimustes tarbijale vastu tulema. Aktiivne tarbija on toimiva turu oluline eeldus.Milliseid variante te soovitate ettevõtetele elektrikulude optimeerimiseks?

Elektrikulude optimeerimine peaks algama juba võrguühenduse loomisel, sest hästi läbimõeldud liitumine võib tähendada liitumistasu kokkuhoidu. Samuti oleks oluline üle vaadata, millist võrgupaketti kasutatakse ning kas võrgupaketi muutmine tooks kaasa võrgutasude alanemise. Võimalik, et väike investeering võrguühenduse muutmisse toob kaasa olulise ja pikaajalise võrgutasude kokkuhoiu. Elektri ostmisel on põhiline soovitus võtta mitu pakkumist ja neid võrrelda. Tarbimisharjumuste analüüs ja võimalusel muutmine on samuti säästuvõimaluseks. Üleminek kauglugemisele saab samuti olema oluline edasisamm energiakulude juhtimisel.Tundub, et äritarbijad on võrreldes tavatarbijatega avatud turul isegi paremas situatsioonis, kuna neil on võimalus elektrimüüjaga personaalsele kokkuleppele jõuda. Tavatarbijad peavad aga leppima etteantud pakettidega?

Tavatarbijate jaoks on müüjad tõepoolest välja töötanud nii avalikud hinnakirjad (paketid) kui lepingu tüüptingimused ja tarbijale tundub, et tegu on „võta või jäta” olukorraga. Kui elektrituru avanemise eel tuli müüjatel toime tulla lühikese ajavahemiku jooksul väga paljude tarbijate teenindamisega, siis nüüdseks on olukord rahunenud ja elektrimüüjatel aega ka väiksema tarbija ettepanekud läbi vaadata ja sõlmitavas lepingus teistsugustes tingimustes kokku leppida.Olete ühes varasemas intervjuus maininud, et juba on uued müüjad turule sisenemisest märku andnud. Kes nad on?

Inter Rao on üks uutest müüjatest, kes on turule kohe-kohe sisenemas. Ja veel on mõned isikud tegemas turu-uuringuid selle kohta, kas tasub Eestisse tulla elektrit müüma. Elektrimüük on tegevusluba nõudev tegevus ja igaüks saab majandustegevuse registris uute müüjate lisandumisel silma peal hoida.Elektroskandia juhi Kristo Reinholdi sõnul pole energiasäästu teema täna ettevõtete seas kuigi popp. Kuidas teile tundub?

Energiasäästu teenuste turg on alles välja kujunemas, kuid kindlasti on see tuleviku teenus. EL energia- ja kliimapoliitika on energiasäästukeskne ning küllap leiavad paljud ettevõtjad siin oma nišši, milles uusi tooteid, teenuseid ja töökohti luua. Energiaettevõtjatele ja avalikule sektorile näeb eelmise aasta lõpus vastu võetud energiatõhususe direktiiv ette kohustused energiasäästu saavutamiseks.Küsimus tarbijate poolelt on eelkõige motivatsioonis, teadlikkuses, usalduses ja rahas. Erinevad uuringud näitavad, et energiasäästumeetmeid ei võta tarbijad kasutusele kahel põhilisel põhjusel: 1) asjaajamine käib üle jõu ja 2) rahalisi vahendeid pole piisavalt.Vaadates täna Eestis pakutavaid energiasäästu tooteid ja teenuseid, jääb silma, et tegemist on kogu võimaliku säästuahela üksikute osade pakkumisega tarbijale. Terviklikku lahendust eriti ei pakuta.Milliseid trende, elektrimüüjate käitumist prognoosite avatud elektrituru esimeseks aastaks?

Seisuga 31.12.2012 jagunesid andmelao statistika kohaselt lepingud müüjate vahel nii: 88,5% lepingutest sai Eesti Energia, 3% 220Energia, Elektrum Eesti 2,6%. Selline statistika näitab selgelt, et väiksemad müüjad peavad kõvasti pingutama, et kliente endale võita. See tähendab, et müüjad peavad olema tarbijate jaoks nähtavad ja kuuldavad kindlasti terve aasta jooksul.Elektrimüüjatel on konkurentsieelise saavutamine raske ülesanne, sest elekter on kaup, mida tarbija kätte võtta ja uurida ei saa. Elektrivarustuse kvaliteedi eest vastutab võrguettevõtja, elektritoodangu piisavuse eest elektritootja. Müüja on siin vahemees, kes peab eelkõige teenindusega ja innovatiivsusega konkurentidest erinema.Tarbijad muutuvad ka teadlikumaks ning julgemaks. Eelmise aasta lõpuks sõlmitud lepingute statistika näitab, et 83% olid tähtajalised fikseeritud hinnaga lepingud ja ainult 17% börsihinnaga tähtajatud lepingud. Börsihinnaga harjumine võiks seda proportsiooni oluliselt muuta. Kuna 2014 on Estlink 2 valmimise aeg, siis võib aasta lõpupoole uute kauplejate arv samuti tõusma hakata.Milliseks hindate müüjate aktiivsust ettevõtetele pakkumiste tegemisel? Kuidas üldse müüjatelt ettevõttele pakkumisi saada?

Müüjatel on tarbimismahust sõltuvad eelistused äritarbijatele pakkumiste tegemise osas. Osa müüjaid teeb pakkumisi kuni teatud tarbimismahuni, osa müüjaid teeb pakkumisi alates teatud tarbimismahust ülespoole. Müüjaid, kes on valmis tegema äritarbijale pakkumist mistahes tarbimismahu puhul, on vähe.Pakkumisi saab küsida ja võrrelda nii ise kui kasutada selleks spetsialisti abi. Ka Energiaturg on äritarbijatele nii turu avanemise eel kui järel sellesisulist teenust pakkumas.Kui palju on üldse mänguruumi olukorras, kus müüjaid vähe ja elekter tuleb põhiliselt ühe tootja käest?