Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MKM: oktoobris vedasid impordi kiiret kasvu masinad ja seadmed
Statistikaameti andmetel kasvas eksport aastaga 10 protsenti ja import 21 protsenti, sh suurenes eksport märkimisväärselt meie olulisematesse partnerriikidesse Rootsi, Soome, Saksamaale, Lätti ja Leetu.
Ekspordi suhteliselt tugevat kasvu toetasid oktoobris eelkõige masinad ja seadmed, mille väljavedu suurenes aastaga 28 protsenti. Samas tõusis hüppeliselt taimsete toodete eksport, mille taga oli teravilja, nagu oder ja nisu suuremahuline müük välisturgudele. Tänu tänavusele heale viljasaagile said Eesti põllumehed oma toodangut rohkem eksportida. Tugeva kasvuga (22–25%) oli ka valmistoidukaupade ja jookide, plast- ja kummitoodete ning tekstiili ja tekstiiltoodete väljavedu. Olulisematest kaubagruppidest kahanes aastaga veerandi mineraalsete kütuste ning kümnendiku võrra metallide ja metalltoodete eksport.
Impordi kiiret kasvu vedasid oktoobris samuti masinad ja seadmed poole suurema sisseveomahuga kui aasta varem. Üheks jõulise kasvu põhjuseks oli Norrast saabunud suurtellimus kõrgepinge elektrijuhtmete näol. Enam kui kolmandiku suurenes transpordivahendite ja ligi kolmandiku keemiatoodete import. Sarnaselt ekspordile oli languses mineraalsete toodete sissevedu (-22%), metalle ja metalltooteid osteti sisse aastatagusel tasemel.
Septembriga võrreldes kasvas import 12 protsenti, ekspordi kasv jäi aga kahe protsendiga väikeseks. Selliste arengute tulemusena tõusis kaubavahetuse bilansi puudujääk oktoobris 152 miljoni euroni, mis oli peaaegu viis korda suurem kui eelneval kuul ning aasta tagasi.
Novembris jätkub prognooside kohaselt ekspordi ja impordi kasv aastases võrdluses, samas eelmise aasta mahud on novembris jälle mõnevõrra kõrgemad kui olid oktoobris. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksport-tellimuste suhtes olid novembris pessimistlikumad kui oktoobris. 10 protsenti ettevõtetest teatas eksporttellimuste jõudmist üle tavapärase taseme, mis oli ligi neli protsendipunkti vähem kui eelneval kuul. Ka langes nende ettevõtete osatähtsus (55%-lt 53%-le), kelle tellimused jäid tavalisele tasemele ning suurenes eksporttellimuste vähenemist ootavate firmade arv 37 protsendini.
Euroopa Liidus tervikuna tõusis novembris majandususaldusindeks kaks punkti (indeks 88,1), samal ajal aga Eesti indeks langes 0,7 punkti 99,4 punktini. Eestile oluliste ekspordipartnerite majandususaldus oli kõrgem Euroopa Liidu keskmisest nii Lätis (104,2), Leedus (99,5), Rootsis (93,2) kui ka Soomes (90,2). Nendest riikidest langes majandususaldus kuuga vaid Rootsis.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele