Olgem ausad, Silmet seostub tavakodanikule eelkõige Tiit Vähiga. Kui palju ettevõtte praeguses eduloos on veel siiamaani tunda tema varju?
Kui lugeda minu varasemaid intervjuusid, siis ma olen alati toonitanud, et härra Vähi päästis Sillamäe linna ära. Mitte ainult tehase, vaid linna. Sest kui tehas oleks kinni läinud, oleks see tähendanud sotsiaalset katastroofi Sillamäele. Tehas on sulgemisohus olnud korduvalt. Selline oht oli pärast erastamist, seejärel 2002. aastal, kui toodangu hinnad maailmaturul kukkusid meeletult, ja viimati 2009. aastal. Ma võtan mütsi härra Vähi ees maha selle eest, et omanikud otsustasid 2009. aastal teadlikult kaotada 24 miljonit krooni selle nimel, et hoida Silmetit töös.Alates sellest ajast, kui härra Vähi müüs oma aktsiad maha, on ta Molycorp Silmeti nõukogu liige, kes saab iga kolme kuu tagant üldise raporti, aga ettevõtte igapäevane tegevus ei puutu enam temasse.
Igapäevaste probleemidega tegelete teie kui juhatuse esimees ja teete seda juba alates 2007. aastast. Seega on firma edu taga üksjagu palju ka teie tööd.
Ma ei ütleks nii, et ainult minu töö. Loomulikult ma tahaks loota, et ma olen mänginud oma rolli siin, aga oluline on olnud ka turusituatsioon. Ja väga tähtis on olnud see, et siin töötavad inimesed on olnud nõus muutma toodangu nomenklatuuri selleks, et mina saaksin tooteid paremini turustada. Töötajad on mind usaldanud. Mina olen lihtsalt see, kes oskab müüa.
Kuidas Sillamäel oluline osa maailma haruldastest muldmetallidest toodetakse, loe tänasest Äripäeva ajakirjast TOP100.
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.