Eesti suurimale ettevõtluskonkursile Ajujaht laekus 213 äriideed seitsmest valdkonnast, kusjuures populaarsuselt teiseks osutus tööstuse ja disaini valdkond.
EASi juhatuse liikme Krõõt Kilveti sõnul peegeldab ideede jaotus ettevõtluses valitsevaid trende, näidates samas, et Eesti ettevõtlikud noored oskavad uuenduslikult mõelda kõigis ärivaldkondades.
„Silmnähtavalt on eelmise aastaga võrreldes populaarsemaks muutunud tööstuse ja disaini valdkond. Hea on ka näha, et uue valdkonnana alustanud turism ja teenusmajandus kogus kohe 30 ideed,“ ütles Kilvet.Kilvet selgitas, et sel hooajal oli erinevalt varasemast igal osalejal võimalik esitada vaid üks idee.„Soovisime suunata osalejaid valima oma ideedest kõige perspektiivikama ja keskenduda selle lihvimisele. Usume, et taoline lähenemine tagab selle, et Ajujahilt sündivate toimivate ettevõtete arv esitatud ideede suhtes kasvab.“Esitatud ideedest ligi kolmandik ehk 69 kuulus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 44 tööstuse ja disaini ning 30 turismi ja teenusmajanduse valdkonda.Sotsiaalse ettevõtluse valdkonda esitati 24 ideed, tervise ja biomeditsiini valdkonda 20, loomemajanduse valdkonda 15 ning energeetika ja keskkonna valdkonda 11. Maakondade lõikes laekus enim ideid Tallinnast (111) ja Harjumaalt (33) ning Tartust ja Tartumaalt kokku 36. Pärnumaalt, Raplamaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt esitati 4, Saaremaalt, Lääne-Virumaalt ja Läänemaalt 3, Ida Virumaalt ja Põlvamaalt 2 äriideed, Hiiumaalt ja Järvamaalt 1. Kahe idee puhul oli asukoht märkimata.Ajujahile laekunud 213 ideest valivad ettevõtjatest, investoritest ja valdkondlikest ekspertidest hindajad 30. novembriks välja 100, kes kutsutakse 16. ja 17. detsembril žürii ette oma ideed esitlema. Veenvamalt oma äriideed tutvustanud meeskondadest 25 pääseb edasi jaanuarist märtsini vältavasse konkursi koolitus- ja arenguprogrammi.Ajujahi ellukutsuja on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.09.26, 09:18
Tõstuk pole ammu enam lihtsalt masin: 30 aastaga on muutunud kogu lao loogika
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele