Autor: Raigo Neudorf • 5. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui surutise ajal langes tunnitootlikkus võrreldes tootlikkusega hõivatu kohta vähem, sest tööandjad kasutasid tööjõu optimeerimiseks ka töötundide arvu vähendamist töötaja kohta, siis majanduse taastumise ajal on töötundide arvu kasv töötaja kohta olnud vastupidise mõjuga (ehk pidurdanud tunnitootlikkuse kasvu), selgub Eesti Panga ülevaatest.

2011. aastal kui tootlikkuse kasv töötaja kohta oli väga madal, kuid positiivne,

reaalne tootlikkus töötunni kohta isegi langes. 2012. aasta kahes esimeses kvartalis töötundide arvu kasv töötaja kohta pidurdus ning mõlema tootlikkusenäitaja areng oli sarnane.

Tegevusalade lõikes on töötleva tööstuse reaalne lisandväärtus hõivatu kohta alates 2011. aasta neljandast kvartalist langenud. 2012. aasta esimeses kvartalis süvenes langus -12 protsendini, kuid vähenes teises kvartalis -1 protsendini.

Muudes tööstusharudes langes tootlikkus esimese poolaasta kokkuvõttes ligikaudu 10 protsenti ning teises kvartalis ka finants- ja kindlustustegevuses 7,5 protsenti.

Tootlikkuse aeglane kasv ja isegi langus 2012. aasta II kvartalis tähendab ettevõtete jaoks kasvavate palkade tingimustes survet kasumlikkusele.

Järgnevates kvartalites sõltub tootlikkuse taastumine paljuski välisnõudlusest. Tõenäoliselt peavad ettevõtted praegust madalseisu ajutiseks, mida on näha konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeetri tellimuste indeksist, ning seetõttu ei kiirusta nad töötajate arvu vähendama.

Küll aga annab töötundide arvu taastumise pidurdumine ja ka hõive langus

teatud tegevusaladel märku tööjõukulu piiramisest.