Natura-toetusi ähvardab kadu

"Mitmed omanikud on ostnud metsa kas vabalt turult või riigi käest. Ostu ajal piirangutest juttu ei olnud. Kitsendused tulid hiljem, aga ostuhinda takkajärgi muidugi ei vähendatud. Kohustused jäid, majandusliku tulu saamise võimalus vähenes," selgitas Põllumäe probleemi saamislugu. "Kuna teatud loodusväärtuste hoidmine on tähtis kogu Euroopa jaoks, ongi Euroopa poolt ette nähtud maaomanikele hüvitised.  Meil tahetakse aga seadustada olukord, kus meie maaomanikud peavad pakkuma Euroopale loodusväärtusi, aga tasu selle eest nad ei saa."

Põllumäe on seisukohal, et põllumajandusministeeriumi poolt väljapakutud metsandusmeetmetest ei ole praegu ükski seotud kõrge loodusväärtusega metsandusega.

"Omandiõigusele seatud piirangu kompenseerimine on põhiseaduse alusel igati kohane," kinnitas ta.

Ja toob näite: "Kujutage ette, et teil on 50 ruutmeetrine korter, millest te võite kasutada vaid 30 ruutmeetrit. Kõik 50 ruutmeetri kulud on teie katta, aga piirangutega („kõrge sotsiaalse väärtusega ala“) kaetud 20 ruutmeetril te toimetada ei tohi. Seal võivad elada kõik ehk kasu saab ühiskond.  Ei tundu õiglane?"

Natura võrgustikku kuuluvaid põllu- ja erametsamaa alasid on praegu Eestis umbes 130 000 hektarit (sh erametsamaadel 77 000 ha) ning toetusmeetme eesmärk on olnud maaomanikele osaliselt kompenseerida tekkivatest kitsendustest põhjustatud kulutusi ning saamata jäänud tulu. Hüvitisi maaomanikele Natura alade moodustamise ajal ka lubati.

Senini ongi Natura toetuste abil maaomanikele piiranguid eurorahast tagasihoidlikus ulatuses kompenseeritud. Nüüd tahetakse hüvitised ära võtta, piirangud aga säilitada. Probleem puudutab tuhandeid maaomanikke.