Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
VKG viib põlevkivi töötlemisjäägid tee-ehitusse
Kilomeetrise katse-teelõigu projekti eelarve on miljon eurot.
Täna kirjutasid Viru Keemia Grupp (VKG) ja Maanteeamet alla koostööleppele alustada oktoobri teisel nädalal uudset tee-ehitust. Traditsiooniliste betooni koostisosade asemel kasutatakse teekattes põlevkivi ümbertöötlemisel tekkiv tuhka ja põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainest valmistatud killustikku.
VKG poolt kirjutas leppele alla juhatuse liige Jaanus Purga ja maanteeametit esindas peadirektor Aivo Adamson.
Purga sõnul on oluline, et kohalikus ehituses kasutataks kohalikke materjale ning piiratakse sisseveetavate materjalide kasutamist. "Sisseveetavat graniitkilllustikku tuleb kasutada ainult niipalju, kui hädavajalik," ütles Purga. "Ülejäänud osas tuleb leida rakendus põlevkivi kaevandamisel tekkivale, korraliku kvaliteediga aherainele. Lõppeesmärgina peavad teed olema vähemalt sama head, kuid odavamad ehitada ja ülal pidada.”
Esimesei tulemusi katselõigu omaduste kohta on oodata juba aasta lõpuks – katselõigu rajamist ja ekspluatatsiooni monitoorib Teede Tehnokeskus. Kui katselõik annab positiivse tulemuse, siis jätkavad osapooled koostööd võimaliku katselõigu rajamiseks ka mõnele riigimaanteele, teatas maanteeamet.
VKG on Eesti suurim põlevkivi ümbertöötlemisettevõte, mis annab tööd üle 2000 inimesele. Kontserni valduses on kaevandus, viis põlevkivi ümbertöötlemisvabrikut ning transpordi-, montaaži- ja energeetikaettevõtted.
Kontserni eelmise aasta käive oli üle 170 mln euro. Ettevõtte viimase 8 aasta keskkonnainvesteeringud on üle 64 miljoni euro.
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
1
Esimesed kuud on olnud intensiivsed: esimeses kvartalis ei realiseerunud kahjuks ka mitme suurema kliendi müügiprognoosid
3
4
Nõuanded tavatööstusele kaitsevaldkonda sisenemiseks
5
Viimased uudised
Esimesed kuud on olnud intensiivsed: esimeses kvartalis ei realiseerunud kahjuks ka mitme suurema kliendi müügiprognoosid
Üritused
Hetkel kuum
Esimesed kuud on olnud intensiivsed: esimeses kvartalis ei realiseerunud kahjuks ka mitme suurema kliendi müügiprognoosid
Nõuanded tavatööstusele kaitsevaldkonda sisenemiseks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
