Energiahindade tõus jätab Eesti ettevõtted ilma 300 miljonist eurost

KPMG analüüsi „Energiahinna muutuste mõju Balti ettevõtetele“ tulemuste põhjal on Läti energiahinna tõusu suhtes Baltikumi kõige tundlikum riik.

KPMG lähtus eri energialiike hõlmava analüüsi põhistsenaariumis eeldusest, et kütusehinnad tõusevad vahemikus 2011-2016 kokku 25, soojusenergia 19 ning elektrienergia 13 protsenti. „Meie analüüsi üheks peamiseks eesmärgiks oli tuua väljamajandussektorid, mida hinnatõus eriti ohustab ja kus juhtkonnad peaksid välja töötama tegevusplaani hinnatõusust tulenevate  kuludega toime tulekuks,” ütles KPMG Baltics OÜ  juhtivaudiitor ning energiasektori juht Eestis Indrek Alliksaar.

Kui võtta Euroopa keskmiseks 100 protsenti, siis 2009. aastal oli Eestis ja Lätis kulu ligi 430 ning Leedus  315 protsenti. Samas kui Soomes oli SKP energiakulu vaid 57 protsenti Euroopa keskmisest kõrgem, kuigi riik asub Eestist põhja pool ning nõudlus energiaressursi järele on sarnane.

KPMG energiauuringu tähelepanekud

•50% uuringus osalenud suurte ülemaailmsete energiaettevõtete juhtidest arvab, et toornafta hind jääb vahemikku 111-130 dollarit barrel.

•40% vastanuist väidab, et energia hinna tõus on üks kahest peamisest väljakutsest, millega suured energiatootmisettevõtted silmitsi seisavad. Hinnatõusu järel on teisel kohal majandusregulatsioonid.

•Vahe maagaasi ja toornafta hindade vahel suureneb veelgi, kuna maagaasile pakub konkurentsi põlevkivigaas.

•On vaja suuri investeeringuid, et muuta energia tootmise protsessi ja leida uus tasakaal kütuseliikide vahel, st liikuda enam gaasi kasutamise suunas.