Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstuse arendamine kuulub Tallinna prioriteetsete valdkondade hulka
Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna arenguprojektide koordinaator Ingrid Hindrikson esines tänasel ostu- ja tarneahelatejuhtimise ühingu PROLOG korraldatud Koidula raudteepiirijaama külastusel. Ta nimetas, et linnale on olulised kuus valdkonda: logistika, mehhatroonika, biotehnoloogia, loomemajandus, IKT valdkond ja finantsteenused. „Tänaseks on kõik need prioriteetsed valdkonnad saanud klastritegevuse kaasfinantseerimist nii EASilt kui linnalt,“ mainis Hindrikson. Erand on finantsteenuste projektitaotlus (FinancEstonia), mis esitati EASile ning mille projektitaotlus on praegu täiendamisel.
Hindriksoni sõnul on parim näide linna koostööst erialaliitudega masinatööstusele suunatud programm, mille raames on Hindriksoni kinnitusel taotletud 7-8 projektile tegevuseks finantsvahendeid erinevatest EU programmidest, kus kaasfinantseerijaks on olnud nii linn, erialaliit kui ka ettevõtjad ise. Oleme aastate jooksul teinud koos erialaliiduga palju ühe sektori arendamiseks,“ leidis Hindrikson.
Ettevõtlusameti üheks keerulisemaks projektis nimetas ta praegu Mehhatroonikumi hoone/klastrikeskuse rajamist ja selle eeltöid. Hoone valmib juulis ning seadmetega sisustakse maja sügiseks. Kui hoone ehitusse linn otseselt ei panusta, siis seadmete ostuprojekti finantseerib Tallinn ligi 200 000 euroga, olles sellega suurim projekti kaasfinantseerija.
Mehhatroonikumi tööstuslaboris on võimalik otsast lõpuni toota sellise kvaliteedi astemaga detaile, mille valmistamise võimalus Eestis seni puudus. Hindrikson selgitas, et Mehhatroonikumisse tuleb FMS seade (Flexible Manufacturing System), mis tähendab paindtootmissüsteemi, mis võimaldab detailide mitmetasemelist töötlemist ja on võimeline 24 tundi järjest ilma inimese vahelesegamata töötama. Tegemist on seadmega, mis koosneb kahest mitmekoordinaadilisest tööpingist, mis on ühendatud automatiseeritud transpordi-laosüsteemiga.Seadme tootmisrakendused on plaanitud autotööstusele,kaitsetööstusele, lennundusele ja kosmonautikale, tervishoiule/meditsiinile jt, kinnitas Hindrikson.
Ühe värskeima koostööprojektina tõstis Hindrikson esile Eesti Digikeskuse projekti kaasrahastamist, millega toetatakse Eesti filmitööstust. „Projektiga on plaan Tallinnas luua eeldused omalaadse väikse Hollywoodi tekkeks. Selle klastri eesmärk on olla reklaamiagentuuriks Eesti filmile,“ selgitas ta.
Hindriksoni väitel teatas projektijuht Martin Aadamsoo paar päeva tagasi Berliinist suurimalt filmitööstuse kogunemiselt, et peale agarat tutvustustööd Tallinnast kui filmivõtete sihtkohast on plaaninud siia tulla võtteid tegema juba kolm välisfilmi: Lõuna-Korea, üks Hispaania-Saksa koostööfilm ja üks Soome film.
Tallinna Ettevõtlusametilt saavad raha küsida klastriprojektid, mis on saanud EASi kaasrahastuse. Pooled konsortsiumisse kuuluvad ettevõtted peavad olema Tallinnast või Harjumaalt. Linn kaasrahastab projekte maksimaalselt 38 340 euroga.
Oodatavatest rahvusvahelistest projektidest võib lähinädalatel saada Tallinna volikogu kinnituse loomemajandusvaldkonna projekt, millega püütakse Eesti disaineritele leida võimalikult head rakendust tööstuses. „Me ei lepi sellega, et meie disainerid on olnud väga edukad peamiselt mööblitööstuses,“ rääkis Hindrikson. „Ka elektroonikatööstus, masinatööstus jt vajavad kompetentseid tööstusdisainereid. Kuid siiani ei ole seal disainerite rakendus olnud loodetud tasemel,“ nentis ta.
Volikogus arutusele tuleva projekti eesmärk on arendada disainerite koostööd erinevate valdkonna töösturitega. Projekti heakskiitmisel hakkavad toimuma disainerite ja töösturite ühised koolitused, ärikohtumised ja õppevisiidid erinevatesse linnadesse Euroopas, et tutvuda sealsete edulugudega koostööst tööstuse ja disaineritega.
Seotud lood
Pärnu külje all asuvas Sauga Tehnopargis elu keeb – esimese etapi kõik krundid on tänaseks kasutusele võetud ning alale on kerkinud tootmis-, lao- ja ärihooned. Nüüd alustab Tori vald tehnopargi II etapi väljaarendamist, kus esimese sammuna valmistatakse enampakkumiseks ette viis ettevõtluskrunti kokku ligi 46 000 ruutmeetril. Vald rajab ise piirkonda ettevõtluseks vajaliku põhitaristu ning ootab huvilisi, kes seal tegutsema asuvad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele