Uued kutsestandardid: tarneahela- ja ostujuht

Ettevõtetele on kriitiliseks eduteguriks kvalifitseeritud tööjõud. Kutsestandard on siin tööandjale suureks abiks. Kutsestandarditega on kaardistatud töötaja vajalikud kompetentsid - oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning kogemus. Seega võib ettevõte olla kindel, et kutset omav töötaja on kompetentne oma tööd tegema. Lisaks aitab kutsesüsteem hoida kokku ettevõtte kulusid, kuna  tööandja ei pea tegelema kutset omava töötaja oskuste kindlaks tegemisega ning ühtlasi välditakse ka töötaja ülekoolitamist. Samuti on kutsestandardid ettevõttele abivahendiks täiendkoolituste planeerimisel ning ametijuhendite ja personalikuulutuste koostamisel.

Jekaterina Ossipova sõnul, kes on äsja valminud ning Haridus- ja Teadusministeeriumis kooskõlastusel oleva tarneahela juhtimise magistriõppekava üheks autoriks, vastab värske õppekava Kutsekoja kinnitatud tarneahelajuhi kutsestandardile. See annab lootust, et juba paari aasta pärast on tööturule sisenemas hulk kvalifitseeritud noori tarneahelajuhte.

Uue kutsestandardi järgi on tarneahelajuht strateegilise tasandi juht, kes töötab tootmis- ja kaubandusettevõtetes, vastutades kliendinõudluse rahuldamisele suunatud äritegevuse eest. Lisaks vastutab tarneahelajuht pakkumise ja nõudluse sünkroonis hoidmise ning optimaalsete varude olemasolu eest kogu tarneahela ulatuses.

Ostujuht on see-eest ettevõttes ostutööd korraldav isik, kelle tööülesanneteks on muuhulgas osta ettevõtte tegevuseks vajalikke materjale, kaupu ja teenuseid õige ajal, õiges kohas ning õige hinna- ja kvaliteedisuhtega, kasutades selleks optimaalselt ressursse. Samuti on tema oluliseks tööülesandeks tarnijate haldamine.

Kutsestandardite kasutuselevõtmise ja siseriikliku süsteemi olemasoluga luuakse pinnas, et oleks võimalik võrrelda Eesti tööjõu kvaliteeti teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Ühtlasi võimaldab kutseandmise süsteem paremini planeerida ja hinnata inimressurssi riiklikul tasandil.

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) logistika arendusjuhi Aivo Viljamaa sõnul on ETKs tänaseks päevaks praktiseeritud kutsestandardite kasutamist üsna laialt. Heaks näiteks on laopidaja kutset omavad töötajad. Kuna viimastel aastatel on laotöö muutunud oluliselt rohkem IT-põhiseks, siis eeldab see veelgi kvalifitseeritumat tööjõudu.

Aivo Viljamaa hinnangul on konkurentsis oluline, et töötajad oleksid kvalifitseeritud ning  omaksid  kutset. Kokkuvõttes on siiski edukam just see ettevõte, kellel on kõige pädevam ning paremini kvalifitseeritud töötajaskond. Kompetentse tööjõu otsinguil ja töötajaskonna koolitamisel tulevadki appi kutsestandardid.

Töövõtja jaoks on hea omada kutsetunnistust, sest see suurendab märgatavalt hea töökoha leidmise võimalust. Kutsestandard annab töötajale infot, milline kompetents on vajalik  kutsealal edukaks tegutsemiseks. Tänu sellele infole on võimalik hinnata oma oskusi ja teadmisi ning vajadusel läbida vajalikke koolitusi, et oma väärtust tööturul veelgi tõsta. Kutsetunnistuse omamine muudab töötaja väga hinnatuks.