Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ABB rajab maailma pikima maa-aluse kõrgepinge kaablisüsteemi
ABB Grupp sai 160 miljonit dollarit maksva tellimuse Rootsi riiklikult võrguoperaatorilt Svenska Kraftnät kõrgepinge maakaablisüsteemi rajamiseks Lõuna-Rootsisse. 2014. aastal valmivast kaablisüsteemist saab maailma pikim ja võimsaim maa-alune elektrienergia ülekandeliin.
Uue ülekandesüsteemi põhieesmärk on suurendada riigi elektrivõrgu võimsust ja töökindlust. Samuti aitab uus liin suurendada ülekandevõimsust Rootsi ja Norra vahel. Liin hõlbustab tulevikus ka tuuleenergia integreerimist Rootsi elektrivõrku.
ABB maa-alune HVDC kaablisüsteem võimaldab edastada 2x660 megavatti (MW) elektrienergiat 300-kilovoldise (kV) pingetaseme juures umbes 200 kilomeetrise vahemaa taha. ABB teostab lepingu kohaselt projekteerimise, seadmete valmistamise, tarnimise ja paigaldamise.
„Antud lahendus võimaldab suurendada elektrienergia ülekandevõimsust ja integreerida võrku senisest rohkem taastuvenergiat,“ ütles ABB elektrivõrkude ja –süsteemide divisjoni juht Peter Leupp. „Samas aitab uus süsteem vähendada elektrisüsteemi häireid ning tõsta selle töökindlust.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
ABB Grupp teatas hiljuti ka 90 ja 400 miljoni dollari suurustest investeeringutest maa- ja veealuste kaablite tootmisesse.
ABB Grupp investeerib üle 400 miljoni dollari kaabliärisse, et kahekordistada tootmisvõimsust oma kõrgepingekaablite tootmisüksuses Rootsis Karlskronas ning rahuldada kasvavat nõudlust kaabliturul.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.